Lubasin endale järjekordsel unetul ööl, et nüüd hakkan asjalikuks naiseks. Möödunut taga ei nuta ja poegadele olen parem ema.
Otsustasin enam aega mitte surnuks lüüa, vaid likvideerida võlgnevused magistrantuuris (hermeneutika, reisikirjandus ja diskursuse analüüs). Lubasin endale, et panen pojad eelkooli kirja, lubasin, et kontakteerun autokooliga, lubasin, et kraamin ära sorakil elamise ning maandan masenduse puhastustöödesse.
Kõike tegin, välja arvatud võlgade likvideerimist, kuid sellega hakkan niipea peale, kui ema dokumendid on vonksu aetud ja mõned asjad toimetatud, mis hetkel rahaliste ressursside paranemist ootavad.
Veel lubasin ma uudiseid lugedes (Neivelti artikkel tänases Eesti Päevalehes, kus räägiti kahe D vahel valimisest), et teen selgeks, mida need D-d siis tähendavad.
Selgus, et devalveerimine on majanduslikult rahakursi langetamine ja deflatsioon on majanduslikult rahaühiku ostujõu suurenemine. Iseenesest peaksin ma oma filoloogilise haridusega ju sõnadest ja nende seletustest aru saama, kuid .... eheee... ei midagi.
Olgu. Teod on peaaegu lubaduste piires tehtud, kuid mõtted, mida veel heietada, on targem jätta mõnele teisele ajale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar