neljapäev, 8. november 2012

Silma ees ninnutav naerataja, selja taga saabliga suskaja

Uhhh... vaenlane ei maga.
Mitte kunagi.
Ning inimloomus on tõesti nagu... nagu ettearvamatute loodusnähtuste kalgilt kalkuleeritud biosünteetilised tulemused.
Miks just sookaaslased on valinud sellise tee, kus sinu suu ees ninnutatakse ja räägitakse õrna häälega, aga selja taga ollakse nagu topeltspioonidest julmad ristisõdalased, kes lisaks kuumale tõrvale lukustavad sind vajuva raba peale ehitatud tuleohtlikust materjalist lossi, mida ümbritsevad mürgimaod ja kus igas toas varistsevad inimpommkummitused...
Jubedad on sellised kahepalgelised susistajad- ninnu-nännutajad, kes naeratades uneartereid nähtamatu skalpelliga läbi lõikavad..
Kui läheks ja ütleks ning valaks vastu kõrvu laksuva kõrvakiilu....

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...