Ma olen realist. Müstika, esoteerika, paranormaalsused, ufod, maailmalõpp, lumeinimesed, jumalused, maagia - need on midagi, millest kuulates saab fantaasiat ergutada, kuid suhtuda ülima skepsisega.
Aga täna öösel - no ma ei tea, riiulist välja kallutuvad raamatud, aina avanevad uksed, tunne, nagu kõnniks toas pikad valged inimesed...
Ja ärgates on uimane olla...
Kas pärast surmateemalise raamatu kirjutamist otsustasid esivanemate hinged tulla tänama?
Või üldse - mis kurat see küll oli?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar