Kunagi õpetaja maguskibedat pala süües oli tavaline, et nii kord kuus kadus hääl olematuks - helisid tõstes.
Nüüd siis juba paar päeva kõnnin jällegi ringi nii, et kõrist tuleb vaevu mõistetav inimkõne - häälepaelad oleks justkui regenereerunud.
Ei tohi inimene sedasi kurnata ennast, et jahedamal päeval aias töötades on hõlmad valla ja nahk niiske - tulemuseks on kohe mingi imelik viirus, mis ründab ja laastab. Ja millal on võimatu kõneleda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar