reede, 6. mai 2011

Kui erinevad me siiski oleme?

Mehed ja naised olla kuulu põhjal väga erinevad. Mitte ainult seetõttu, et meie taastootlikkust tagavad kehaosad erinevad oma funktsionaalsuselt, vaid ka kõige muu osas. Kuidas me mõtleme ja tunneme ja oleme ja teeme.

No, et mehed on kinnisemad, kriitilisemad, otsekohesemad, jõulisemad, vastutavad pere käekäigu eest (see oleneb muidugi mehest, minu juhtumi puhul on nn isa poegadele ikka väga mannetu ja tossiks osutunu). Mehed tahavad riskida. Kuid miks?

Miks on see nii, et naist nimetatakse alalhoidlikuks sugupooleks, kelle ülesanne on olla see, kes hoolib, hooldab ja hoolitseb?

Üks tuttav kukkus hiljuti õnnetult ja no murdis endal seal veidi luid. Ta vajas korra sellist ülevaatamist ning tema äärmiselt õdusas poissmehekorteris, kui ta ei saanud eriti istuda ega seista ega pikali olla, küsis, et miks on nii, et meestega juhtub õnnetusi rohkem.

Ja vot seal tulebki see kõige suurem erinevus meie kahe sugupoole puhul välja - kui naiste põhilised ülesanded oma pere ja lähedaste ees on jäänud tuhandete aastate vältel üsna samaks (hoida kodu ja lapsi, valvata koldes tuld), siis mehed ei pea enam jahil käima, et peret toita. Nad ei pea raskelt rassima karmil maastikul, et oleks olemas söök ja kehakate. Iseenesest tööd tuleb muidugi teha, vahendid on teisenenud, kuid see adrenaliin, mis ürgmeestel niuetesse voolas, et mehiselt saaklooma tabada, jääb kusagile panustamata ja väljundid on muutunud. Lumelauad, mägimatkad, langevarjuhüpped. Kindlasti ka mõningane vägijookide rüüpamine, mis siis meestele midagi tekitab (kuigi see eesmärk jääb ähmaseks - kas nad tuimestavad lihtsalt seda valu, mida nad võiksid sõnades ja pisarates väljendada.. ei tea, ei tea..ei tea..).

Põhimõtteliselt me ikkagi erineme. Oleme see teine sugupool. Mündi tagumine külg, Tasakaaluks endale ja nendele.

Kuid olles ise kaks tulevast ürgmeest siia ilma loonud, siis ma näen ehk neid mehi veidi teisiti. Jooned, mis kuuluvad ainult ja ainult meestele, on ilmselgelt väljendunud.

Kommentaare ei ole:

Hülgerasvafenomen

Pilt laenatud veebist  Aastate eest lugesin Verne "Kapten Granti lastest" ühte huvitavat lõiku, mis käsitles kunagist võtet merend...