Mõni aeg tagasi nägin öösi unes, et ma sõitsin tandemiga, mida usinalt üksi väntasin, mööda teed. Arvasin, et see tandemi vänderdav ..eee tagumine rattapool kiikus siia ja sinna, kuna ma olen üksikema ja see oli justkui märguanne, et teen kahe mehe tööd üksinda.
Kuid hermeneutikas õppisin ma, et tõlgendusi võib olla mitmeid ning üks võimalikke tõlgendusi on hoopis selles, et ma istusin vales sadulas. Ses mõttes, et ma olen nüüdseks juba pikemat aega seisnud ristmikul, teadmata kuhu ma tegelikult minna tahan. Olla õde`Olla filoloog või mu tegelik eesmärk - kirjanik?
Oehh, selliseid valikuid ei tehta lihtsalt niisama. Ja tavaliselt oodatakse väga, et miski aitaks otsustada. Mina usun märkidesse. Ja eilne päev oli ilmselt üks nendest märkidest.
Nimelt toimus eile siis kutsetega pidu aasta parimatele õendus,-ja hooldustöötajatele. Lillepaviljonis. Sellest ma muidugi ei räägi, et kes on ikka vähese tunnetusega teatud küsimustes, ei tea tuhkagi kommetest, riietumisets, söömisest etc, etc, etc.
Üllatavaim oli see tseremoonia kui selline. Nimelt tänukirju, kingitusi ja lilli jagati valikuliselt. Et igast kliinikust said kaks õde ja kaks hooldajat. WTF???
Hüva, varasem preemia kärbiti masu ajal ära - arusaadav. Varasemate rinnakellade asemel on nüüd kingituseks sallid. Kuid kuulge, hallooo - tänukirja nüüd siis ka enam ei saa või? Ühte värvilisele läikpaberile (hind 0,80 senti, värviline paljundus) prinditud paberikest? Töötaja eneseteadvuse ja väärtustamise tõstmiseks.
Ma olin üllatunud. Lisaks muidugi need, kes siis tänukirjad said - Ivanova, Petrova, Kukonova, Kulikova (nimed on formaalsed ja väljamõeldud). Sekka mõned eestlased ja üks vist hispaanlane? Ning justkui sellest kõigest oleks veel vähe olnud - kunstilise programmiga esines trio, kes hakkas venekeelseid romansse esitama...
WTF?????
Kus me elame?
Kuid, selge oli see,e t läbimõtlematult tehtud ja kutsetega "autasustamine" käänas mind õiges suunas. Nii nagu tuleb teha seda, mida armastad, mitte seda, millega harjunud.
Kaks aastat veel ja siis on asi ühel pool.
Kuid alanduse maitse ei kao kusagile, see niisutab keelt ja põski. On igemetel ja toit käib suus ringi....
neljapäev, 5. mai 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Paljastused
Pesuehtsa nutiajastujana skrollin ma tihti. Hommikukohvi kõrvale loen portaalides peituvat ning olen avastanud, et igapäevategevustes on mõn...

-
Pesuehtsa nutiajastujana skrollin ma tihti. Hommikukohvi kõrvale loen portaalides peituvat ning olen avastanud, et igapäevategevustes on mõn...
-
Astroloogilises ringis taas ja hirmutava kiirusega tosina tagant korduv draakoniaasta paneb pillid kotti, sulgeb eesriide ja lülitab välja ...
-
Well, tööauale tulevad mingid teemad pidevalt sedasi, et ma enam ei pea midagi ise välja mõtlema, töö leiab mu iseenesest üles. Mu üheksas r...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar