reede, 31. detsember 2010

Mida siis öelda 2010. kohta?

Aasta möödus ruttu. Liigagi kiiresti läksid need 365 päeva.
Ja mis meenub?
*magistrantuuri katkemine
*poegade sünnitunnistusele ilmus isa nimi ja arvele hakkas laekuma elatis
*pojad lõpetasid lasteaia ja nendest said koolilapsed
*teatud maja sai terrassi, keegi sealt majast sai kamina ja arvuti
*peresidemed muutusid - mina ja neli meest. Pojad, isa, vend.
*olid fantastilised suvepäevad,-ja ilmad.
*Pühajärv, jaanipäev, Pärnu hansapäevad, pulmad Saaremaal
*sepp tuli ja... sepp läks
*EÕL piirkondlik juhatus sai uue liikme ja protokollimise ülesandeks.
*vend sai uue.. eee tinglikult nimetades auto.
Mõned asjad, mis lahenesid ning tervis, see tähtis tervis.
Muide, eile käisime mõnekesi Toomas Liivi kalmul teda mälestamas ja istusime hiljem meie juures. Rääkisime kõigest ja ei millestki. Naised omakeski. Kolm üheealist naist, kõik kolm seotud Tallinna Ülikooli ja kirjandusega.
No et Toomasel oleks muidugi seal Ei Kuski Maal ühes meie emaga kerge olemine.
Sõnaga tavaline aasta oli ja ehk tuleb nüüd veidigi rahu ja õnne minu õuele.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...