...aga tundub et kõrgharidusega, heteroseksuaalne, laia silmaringiga ning alati abivalmis EESTI õde ei pääse enne õdedepäeva venelastest kummis osakonnas eales löögile.
Kuulutati täna välja tulemused aasta parima õendustöötaja laureaadina ning ülla-ülla, võitis umbkeelne venelane. Kolmas aasta järjest hoiab Eesti Vabariigis, Eesti haiglas kohta enda käes vant.
Vabandan oma taktitust kelle tahes ees, aga mul viskas tõsiselt pildi silme eest mustaks.
Vant, vant, russ, tibla - need olid ainult leebemad variatsioonid, mis tõehetkel mul plahvatasid.
Mul on hakanud olema häbi selle ees, et oled viitsinud õppida keeli, lugeda, uurida materjale, otsida ja leida ravimite toimeid, koostada dokumente, abistada kolleege erinevate avalduste/esildiste/tööde vormistamisel. Hakkas häbi, et olen iga jumala öövalve lõppedes teinud kolleegidele valmis värske kannutäie kohvi, tuulutanud osakonna, järjestanud palatite kaupa õiges numeratsioonis õenduslood. Tundsin piinlikkust, et ma olen aidanud teistel õdedel täita korrektses eesti keeles õenduslugusid, aidanud suhelda patsientidega, teostanud nii diabeedi kui vererõhu mõõtmise õpetusi, suhelnud patsientide omakstega.
Hakkasin häbenema oma oskust kasutada internetti, oma tavapärast õigeaegset tööaega, alati abivalmis vahetamisi, kui kellelgi on olnud muid asjatoimetusi, kui keegi õdedest on sattunud hätta mõne õendusprotseduuriga.
Hakkasin punastama oma lahkuse ja kostitamissoovi, küpsetiste, raamatusoovituste, arstidega hästi läbisaamise ees.
Vist peaksin vabandama oma kolme kolleegi ees, keda ma nõustasin leinaga toimetulemisel? Või nende hooldajate ees, keda ma olen nende ajanappuses abistanud patsiente potile/potilt tõstes, uriinikotte tühjendades?
Ma ei teagi kohe...
Ilmselt pole enam see üldse oluline, milline õde sa tegelikult oled, peaasi, et sa oled venelane.
Silmad läksid lahti. Hilja küll, aga avanesid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar