
Ning ema surmast on möödas täpselt aasta.
22.04.2009, 01.10 tegi ta oma viimase hingetõmbe ja läks kõiksuse radadele rändama.
Me oleme perega naernud, nutnud, pidutsenud, sünnipäevi ja jõule tähistanud, töötanud, reisinud, joonud ja armastanud, tegutsenud ja teostanud.

Kuid tegelikult on muutunud kõik.
Maja ja aed, mina ja poisid, isa ja vend. Meie viie omavahelised suhted, kokkuhoidmistunne ja abistamisvajadus.
Ja mõtlen kõikidele neile, kes eelmisel aastal manalasse varisenud. Kas te olete seal rahul?
On sul seal kõik hästi, EMA?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar