Minu blogide loend

reede, 14. jaanuar 2011

Silmad

Hingepeegel arvate olevat? Võib-olla on see nii, kuid infokandajd on nad igal juhul. Väikesed ja viltused, suured ja selged. Meigitud ja meikimata. Tihedate ripsmetega äärestatud ja mitte. Rumalad silmad ja targad silmad. Üllatavad ja meelitavad, sensuaalsed ja kibestunud. Põlevad ja naerused.
Mõiste 'silmadega ära tegema' -see on täiesti õige väljend.
'Silmi igaveseks kinni panema' - see on täiesti õige väljend.
"Ma vaatasin talle otsa ja ma nägin seal kõike" - see on täiesti õige väljend
"Need sinu silmad - miks ma pole kunagi kellegi teise silmis näinud seda, mida sinul?"
Mis maagia see nendes on?
Mis paneb inimest teise silmist leidma seda, mida ülejäänutel pole olnud?
Süütunne, armastus, vihkamine, õnn, nukrus, kurbus, mahedus, alandlikkus, tuimus, ägedus - kõike saab pilgust näha.
Mitmel korral olen ma seostanud silmi konkreetselt ja ainuliselt MINAGA - sellega, kes käib ja hingab ja on olemas ja sulgeb need ja ohkab ja elab või - no ei ela ka, aga see silmade ja nägemisega seonduv on konkreetselt minastav.
Silmad on kõnekad igatahes. Enda pealt võin öelda. Need on olnud tühjad ja tuimad ja täis armastust ja sumedat meelelisust ja vaadanud meetodil ' kui pilk võiks surmata'.
Need on jälginud murelikult ja mõtlikult, teadmishimuliselt ja nautivalt. Kissitanud tahvlile ja päikesesse, olnud sukeldudes avali ja märganud enda ümber värvi, jooni, vorme, esemeid, inimesi.
Vaadelnud talve, suve, kevadet ja sügist, jälginud kella, olnud masendusest tumenenud ja silmaveest umbes.
Pole mingi probleem saada inimesega silmsidet, lõigata muud suunad pooleks ja sukelduda silmavärvi - sinisesse, pruuni, halli, rohelisesse, musta.
Saata signaal, morsetada pilgutustega..
Ohjaa. Silmade peidetud jõud pole mitte lihtsalt olemas, vaid see on seal nii, et maailma kasutada ja elada.
Vaatan ja silmitsen avali pilku
aeda ja õue ja lapsi ja maja
kõik võib vahel nii hetkelt vilku,
et aimata enamat elus on vaja

Kommentaare ei ole: