Kena isadepäeva!!!!

Siis kõikidedele lugejatele, kes on isad, kellel on isad ja kes täna mälestavad oma isasid - olgu tore siis neid tervitada või mäletada.

Minu isa on parim :)

Pillapalu II

Teine ajurünnaku tööpäev.

Hommik on karge, kohv kange, keha ja vaim väsinud.

Eelarve ja järgmise aasta koosolekute planeerimine.

 

Pillapalu I

Selle-aastane töökoosolek algab.

Süvenegem siis asjadesse.

Protokollid, töödokumendid etc, etc, etc.

 

Silma ees ninnutav naerataja, selja taga saabliga suskaja

Uhhh... vaenlane ei maga.

Mitte kunagi.

Ning inimloomus on tõesti nagu... nagu ettearvamatute loodusnähtuste kalgilt kalkuleeritud biosünteetilised tulemused.

Miks just sookaaslased on valinud sellise tee, kus sinu suu ees ninnutatakse ja räägitakse õrna häälega, aga selja taga ollakse nagu topeltspioonidest julmad ristisõdalased, kes lisaks kuumale tõrvale lukustavad sind vajuva raba peale ehitatud tuleohtlikust materjalist lossi, mida ümbritsevad mürgimaod ja kus igas toas varistsevad inimpommkummitused...

Jubedad on sellised kahepalgelised susistajad- ninnu-nännutajad, kes naeratades uneartereid nähtamatu skalpelliga läbi lõikavad..

Kui läheks ja ütleks ning valaks vastu kõrvu laksuva kõrvakiilu....

Revolutsioon - 95 aastat tagasi

...oli suur ja võimas.

Bolševike võimu kehtestamine Venemaal. Jama, mis laienes igale poole.

Keiser kukutati, hiljem hävitati kogu pere julmalt.

Rahvas juubeldas ja oli õnnelik. Luuletajad kirjutasid võimsaid ülistusi, kunstnikud püüdslesid kriitilise realismi piirimail jäädvustada õnneõdeanguid.

Haa - olid nad õnnelikud?

Täna sündis minu esimene, kuid samas nagu oleks kolmas

Raamatu loomist võib tinglikult nimetada vaimseks raseduseks.

Seda algusaja närveerimisega kaasnevat erutusiiveldust, mis kulmineerib õdusatesse mõtetesse, kui laused saavad jooksvalt paberile.

Esimeste peatükkide valmimine kui lapse arglikud üsaspõksimised.

Aina toekamaks muutuva käsikirja kriitiline hindamine - võrdne igakuise arstliku kontrolliga ja pihapaisumise mõõtmistega.

Lõpuks annad käsikirja üle - kui raseduse kolmas trimester, kus raamatu saamine tegelikuks meenutab pidevat tungi WC vahet joosta, piimast punduvaid rindu, üüratuks kujunenud keha, paistes pahkluid, kroonilist ebamugavustunnet ja siis.. tunde vältavad väitused, mille lõpuks sa näed justkui oma kauakantud ja eostamisest alates armastatud last -  see esimene raamat sai valmis, on nüüd ametlikult valmis.

Olemas.

Autori, toimetaja ja kujundajaga. Müügis.

St kirjastuses müügis, aga kas ka kauplustes - seda ma veel ei tea.

Edevusest lisan lingi: http://www.tnp.ee/raamat?id=1305

See oleks nagu kolmas laps...

Enda jaoks avastatud Bruce Springsteen

Vahel haarab nostalgia sind haardeisse. Ja sa otsid seda maagilist hetke, mis lummab, võlub, paneb ahhetama.

Veidralt nõudlikuna mõjub vanameister Springsteen, kelle omanäoline tämber ja soliidne isasus panevad kuulama. Süüvid sõnadesse, mõtled tantsule, mida tegid vahest 15 aastat tagasi kellegagi, keda enam hästi ei mäleta, kuid "Sad eyes" mängis toona ja sa tead selle õhtu meelte koostoimet.

Otsid netis, loed sõnu, tabad tundeid.

Hea on aeg-ajalt avastatada midagi unustatut, kuid kuidagi ootamatu värskuse ja uudsena mõjuvat.

Hommik nagu "Baskerville'de koeras"..

...udune hommik, märjad lehed vastu poriseid kõnniteesid, õunapuu on kurb ja longus.

On pühapäev, vaikne ja kõle nagu Baskerville'de soo.

On november, on  pimeduse ja hämaruse romantika.

On lipendavate lehtede ja aastalõpu ootuse aeg.

On helkurite aeg.

On varajaste magamaminekute aeg.

On lihtsalt üks sügisene aeg.

Kes on daam?

Intelligentne, hea käitumisega ning arenenud maitsega naine.

Reeglina kaasneb see teatud daamilikkus eaga.

Kuid kuna vanasti oli öeldud nende nn eestlaste kohta, kes üritasid kaunisti sakslased olla - kadakasakslased, siis tasuks parafraseerida ja öelda daamina esineda püüdva naise kohta kadakadaamlus?

Igatahes on väga veider näha naist, oma ema täpset eakaaslast, vahutamas sõnadega, mis ei peaks üldse kuuluma dialoogi keskmesse...

Masendav, et tahetakse olla daam, aga käitutakse nagu orjapidaja.

Hingedepäev

11 aastat tagasi oli Tallinna Ülikoolis esimese kursuse üks reedetest. Kursuseõel oli sünnipäev. Saarema tüdruk. Tahtis lennukiga koju minna, kuid auditooriumi laeakende pidev müdin ja vastu klaase peksev raju ei jätnud võimalust.

Õppejõud rääkis loo möödalennanud puudlist ja pangaaparaadid olid rivist väljas - mingid lühiühendused.

Tänane hingedepäev meenutab sama ilma ja olu. Puudlit ei lenda küll mööda, kuid aed on täis lipendavaid ja koltunud lehti. Tuul ulub korstnasse ning lühike novembripäev ... on lühike novembripäev.

10. kuu lubadust ei peetud

Ei olnud võimalik lihtsalt.

Mõistus oli sagedasti lühises.

Ja otsused võtsin ka vastu.

Mõistlikult olulisis otsuseid.

Aeg on muuta asju.

Tähtsaid asju. Sisse-välja.

Edasi, uuendused, põnevused.

 

Seletuskiri

Seletuskirja kirjutatakse reeglina sündmuste taastamiseks ja selgitamiseks kindlal dokumenteeritud kujul.

Eilne õhtu algas tööl omamoodi põnevusega -  mulle oli jäetud nõue, et ma pean kirjutama seletuskirja vahejuhtumi kohta, mille tõsidus tundub väga lapsik.

Lisaks mainiti, et mul on tööl palju vaenlasi ning ma peaksin oma kitlinööbid kurguni kinni panema või hakkama kandma T-särki, sest niimoodi rindadega lehvitamine on ebaeetiline ja häirib kolleegide tööd

WTF???

WTF???

Seletuskirja kirjutamisest ma keeldusin.

Nõudsin täpselt fikseeritud kellaaegadega ja kuupäevadega sündmuste nimekirja, kus ma olevat endale vaenlasi kogunud.

Samuti ma ütlesin, et täiskasvanud naisele ei tulda ütlema, mida ja kuidas ta selga paneb.Arvestades veel, et kostüüm on koledat värvi, sünteetilisest materjalist ning ei mõju mitte kuidagi ahvetlevana.

Ühesõnaga - aeg on lahkuda töökast kollektiivist ning asuda mujale.

Pahkluu

Kuni sa kõnnid kahel jalal ning ei tunne oma kehas mitte midagi (see näitab, et sinu füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja psüühiline tervis on tasakaasalus väliskeskkonna mõjutustega elik sa oled terve), on kõik hästi.

Aga... pruugib vaid meie õnnetu heakorraga kõnnideedel  väheldasel jääkirmel ja kõrgkontsastatud saapas jalal kalduda õigelt kursilt kõrvale ja nüüd ma liipan mööda elamist, sest tänaseni praktiliselt olematu pahkluu annab ennast teravate valusööstudena tunda, on paistes ja sinakas...

Kurat võtaks.

Tule võlu

See on omamoodi hommikune purgatoorium - võtta tuhk tuleasemelt, panna paberid ja küte ning süüdata tikuga põlema. Nagu puhastaks iga hommik ennast teatud jahedusega ning seejärel alustaks lisavärskendust.

Tules on ju alati olnud mingi ürgne salapära. Oli see mitmete kümnete tuhandete aastate eest, kui inimene õppis seda soojendavat jõudu taltsutama. Enda kasuks panna tööle. Ning teada tule kontrolli alt väljumist..

Kui tihti oleme jäänud vaatama küünlaleeki, suunanud silmad lõkkesse ja jäänud mõtlikult oranzhide tulekeelte liikumist jälgima..

Hüpnotiseeriva võimuga võlu

Jäisest stuuporist välja

Imelikult unikaalse konstruktsiooniga inimesel on vaja väga väikest tõuget, et alustada sisemist mässu enda vastu.

Üks pilguheit peeglisse ja tõuseb küsimus - kas ma olen siis nii tahtetu, et üks mõneleheküljeline tekst pole teostatav?

Pisut enesesõimu, mõned kiitused ja nii ta läheb..

On võimalik ennast vaimselt jäätunud seestumisest välja raputada. Ja imelik, et see kordub igal sügisel. Ikka ja jälle, ikka ja jälle. 

Oktoobrilõpu deja vu

Kell kolm kuulsin ma tuttavalt tüütut sahinat kõrghoone aknalaudadel. Kiigates uulitsale - jah, sadas lund.

Oktoobri viimastel tundidel!!!

Ja ma tulin koju ja ma rookisin leheseguga kaetud lund terrassilt ja õuest ja tänavalt.

Pärast toimekat tundi ja korralikku kõhutäit tundsin ennast väljateenitult väsinuna ning otsustasin pisut pikutada.

Pojad, kelle koolivaheaeg on möödunud mõõduka mõnususega, läksid lumevõitlusesse - kelkudega, kinnastega, tunkedega, talvesaabastega, mida ma ei lootnud veel niipea pakkidest välja võtta.

Ja ohh seda deja vud, kui ma lõõgastunult unest ärkasin ja jälle käepärase, kuid mitte käemõnusa lumelabidaga vehkisin.

OKTOOBRIS!!! Kaks korda päevas!!!

Ja kolm kuud tagasi umbes samal ajal lösutasin ma Pirital. Päevitades, meres summides....

Oled sa kunagi joonud kohvi...

... sügiseses spaa välibasseinis?

Elamus, elamus, elamus.

Logelesin eile meesperega spaas - seda mõnu ja lõõgastust.

Vesi ja ujumine, saun ja sukeldumine, mullivaan ja isaga rääkimine, poistega võidu vees sumamine. Väga mõnus oli, mõnus, mõnus.

Kui kaugele minna lapse nimel

Enda jaoks olen selgeks mõelnud  - kui loodus poleks lapsi andnud, siis ei oleks ma nende saamise nimel pingutama hakanud.

Puhtalt minu  - ju siis pole geen piisavalt tugev, et paljuneda.

Aga munarakudoonoriks olemine, surrogaatlu, kehaväline viljastamine etc..

Iseenesest head asjad, kuid kui kaugele peab minema, et oma liha ja verd ilmale tuua?

Ok, minul vedas ja õnnestus  seni suhteliselt probleemivabad järeltulijad saada..

Olen siin hakanud mõtlema nende imeilusate kolmanda maailma beebide peale - Indias, Hiinas, Ladina-Ameerika riikides - kes nendele oleks valmis kodusoojust, ema paid ja isa kallistust pakkuma. Kui keeruline see oleks?

Sirvisin siin ühe India lastekoduga seotud internetilehte ja ... süda tõmbus valust lihtsalt spasmi. Need imeilusad lapsed, kes on korvides ja kastides jäetud treppidele ja tänavanurkadele...

Ema saanuks täna 58

Palju ma mäletan 21. oktoobrit? Ema sünnipäeva, kus vahel olid peo ettevalmistusteks kaasatud kõik majaelanikud - kes küpsetas kooki, kes segas salatit, kes abistas koristada.

Oujee. Isa pani valmis plaadid, lauad oli toidust lookas, lillesülemitega ema saabus töölt. Naabreid oli hoiatatud - pidu võis kesta varaste tundideni.

Kui rahvas oli piisavalt söönud ja joonud, läks tantsuks. Lood, mis toovad tänasel tunnil intensiivselt meelde vahel ülehüppamahakkava plaadimängijalt - isa toodud plaadid merereisidelt nt. Boney M  - http://www.youtube.com/watch?v=kvDMlk3kSYg

Või ema 40. sünnipäev, kui ta oma kaupluse avas, esimese näituse korraldas ning seal kaupluseruumides võimsa peo maha pidas (see ruum osales Kelgukoertes ühe kuriteopaigana).

Või ema 50. sünnipäev. Teletornis. Imeilusal sügispäeval. Hea toit, hea seltskond, head joogid, hea muusika, lõbus meeleolu....

Ja 54. sünnipäev, kui ema väsinud ning tuhmunud silmadega otsa vaatas ja minu tehtud kooki viisakalt püüdis süüa, sest näha oli - ta ei tahtnud mitte midagi, ainult magada. Ja kas ta ise ilmselt aimas siis, et see oli üks neid viimaseid....

Ohh.

Igatahes, ema - kus sa ka ei oleks -  siin me mõtleme iga päev su peale.

Irratsionaalsed mõtted VIII

Kes meist ei teaks "Jumalaema kirikut Pariisis"? Lugu ihast, himust, valest armumisest, inetust ja ilusast?

Aga ülla-ülla, kui keegi võtab Quasimodo ja Esmeralda ja Frollo loo kokku umbes selliselt, et sündis saatana värdjaks kutsutud KOZIMODO, kes röövis printsessi ja elas kuskil kloostris.....

Anna jumal kannatust selliste avalduste ees....

Irratsionaalsed mõtted VII

Tavaliselt klikib päevas blogile 30 inimest.

Konkreetseid postitusi loeb 5-6 inimest (statistika).

Irratsionaalseid mõtteid loeb päevas kuni 20 inimest.

Miks huvitab inimesi just irratsionaalne mõte? Tundub kuidagi hämaram ja intensiivsem?

Halvem?

Irratsionaalsed mõtted VI

Miks peavad  looduse poolt ..eee... kuhjaga meelaid kehavorme saanud naised näilise stoilisusega taluma kolleegide märkusi või nt patsiendi krabamisi.

Kas see on mingi märk? Märguanne?

Irratsionaalsed mõtted V

Miks peab sügisel vihm sadama ja sellega tekitama tunde, et sa oled ninuli lehehunnikus, põsega pori puudutamas, jalas ebamugavad kummikud ja seljas jopp, mis ei meeldi?

Irratsionaalsed mõtted IV

Kui halvav on korduv ja korduv ja korduv unetus, mis on tingitud närvesöövast kiirusest?

Ja igapäevased teabeüllatused  - a la HIV on ju suguhaigus, miks ta peaks sind puudutama.

Või et AIDS'i viirusel on erinevad tüved ning kui Aafrika pigi põrutada, siis suure tõenäosusega selle tüvega HIV-d endale ei saa?

Kuidas tekivad inimestele sellised mõtted?

Irratsionaalsed mõtted III

Beebi sünnib puhtana. Vaimselt ja füüsiliselt puhtana. 
Emotsionaalselt puhtana. ja vanemad või siis esmased kasvatajad hakkavad sinna peale jooni tõmbama - milliseks kujuneb ükskord see süütu laps.

Millal lööb välja jõhkrus ja julmus, ükskõiksus või egoism?

Alguses on ju kõik nii puhtad ja süütud...

Irratsionaalsed mõtted II

Kas koerad peavad haukuma?

Nt kell kolm öösel ja seetõttu, et üks hilisvarane joodik mööda jalutab?
Miks nad peavad seda tegema?

Miks veereb kausist liigne õun toa kõige kaugemasse nurka?

 

Irratsionaalsed mõtted I

Kas ma olen hea ema?

Mis selle tingib, et enda kohta üldse midagi sellist öelda?

Sulaselge hommikuinimene

Lapsena juba imestasid emapoolsed vanavanemad, et mis see nüüd ometigi on - lapsed saavad maal kaua värskes õhus magada, aga see tirts näed tuleb pool viis lauda manu. Ilmselt meeldis mulle juba lapsena midagi selles hommikuses karskes vaikuses.

Igatahes tunnen ma ennast pärast võimlemist ja pesu kohvi juues reipalt ja mõnusalt ning olen valmis tegutsema - saadan kirju, maksan arveid, koostan  PP-d, täidan blobi.

Selles on midagi jahmatavalt imetabamatut - selles varajases ajavihus.

See vaikus ja päevane puutumatus.

Habras päikesetõus, inimtühjad tänavad.

Veel harjumatult puhtana tunduv niiske sügisõhk.

Hommikul võib vaadata päevale lootusrikkalt - veel ei tea, mida päev toob, veel ei tea, kuidas kulgevad loengud või arstilkäik, kuidas istub õmbleja juures püksipaar ja pluus.

Veel ei tea, kas homne PP õnnestub, kas sukkpüksid jäävad terveks, ega pojad halba hinnet ei saa.

Sündmusteahelad

Mis juhtub päikesepaistelisel sügishommikul ärgates ja vaadates kuivkollaseid lehti aknast möödumas?

Seda, et aknad on pesemata. Seda, et kardinad on mustad. Seda, et tolmurullid tillerdavad toa ühest seinast teise. Põrandatelt paistavad plekid. Toalilled vajavad värskendust. Raamaturiiulitel on raamatud sinka-vonka. Kirjutuslaud näeb välja nagu mõnes asjade otsimismismängus, kus suurest hunnikust tuleb leida loetelus olevad asjad...

Sügisene päike on sama reetlik kui kevadine.

Aknaid ju ei pese, kui kardinaid ei kraami? Ei jäta ju ämblikuvõrku toanurka, tolmuimejaga raamatuid ülesuristamast, laudu ja kappe liigutamast - kõige seda löömaks elamist puhtaks ülekoormatud naise mitmenädalasest suutmatusest majapidamisega oskuslikult ümber tulla kuhjumistest.

Ehhh....

Õhtul oli küll mugav ja rahulik vajuda puhaste voodilinade vahele. Ja lülitada ennast kaheksaks tunniks kõigest täielikult välja...

Kunagi ei maksa liigselt kindel olla

Kell neli reedeti on kaubakeskused üsna rahvast täis.

Ja kui palga tulles inimene oma igakuise esimese varustusretke teeb ja avastab üllatusega, et kastidekast on tühi, siis peab kasutama viimasel ajal ärapõlatud kilekotte.

Nii kuus tükki kindlasti.

Meeletu, ma pidin oma mugasvusstsoonist välja tulema ja mitte saama kasutada kraami vedamiseks mugavaid kaste.

Ei maksa kunagi liiga kindel olla selles, et kui eile oli nii, siis täna on ka kindlasti nii...