Ajaveeb perekooli pilgu kaudu

Perioodiliselt tabab inimesi, eestlasi, naisi ja eriti perekoolis viibivaid ..eee.. isikuid mingi ärevus. Selle essents oleneb paljudest varjunditest - milline on aastaaeg, kuu, ilm, deklaratsioonitäitmise eelne,-järgne aeg; on parasjagu tulemas jaanipäev, jõulud, esimene september või on ühiskonda vapustanud sündmus, millest rääkimata pole võimalik olla. Enam-jaolt ollakse selles foorumis t normist eemal - saab anonüümsena olla selline nagu tahad - tige, tore, kurb, südamlik, heatahtlik, ka aus. Tundmatus julgustab materdama. Kas seda on minuga tehtud? Kindlasti.
Kas mina olen seda teistele teinud? Tõenäoliselt.
Kusjuures parim osa perekoolist on see, et leidub tõeliselt häid ja väärtuslikke näpunäiteid, soovitusi, ulatavaid abikäsi. Ja võrdlemisi ruttu. Iseloomulikult on perekool keskkonnaks, kus on olemas kõiketeadev abielunaine, kelle jaoks abielu on sotsiaalses dialoogis ainukeseks võimalikuks väljendusvahendiks. On üksikemasid, kes räägivad raskest saatusest; on veidraid püsikasutajaid, kellele tahaks päriselus öelda paar väga tulist sõna. On naiivitare, armukesi, seadusetundjaid. Paljusid neist ühendab tõsiasi, et nad on teinud endale kasutajanime ning käivad ja loevad. Analüüsivad, ütlevad, juhendavad, sünteesivad. Ja irisevad. Pea igal teemal ja igas teemas. Üldisemalt ja põhjalikumalt. Vahel uurivad mõne tegelase/ütleja tausta erilise põhjalikkusega. On lausa olemas mõiste - 'perekooli detektiivid'. Sõnaga täitsa omaette maailm.
Mis seob aga perekooli ja blogisid üldse? Esiteks on nad kõik loomulikult seotud internetiga - asetsevad seal. Teiseks  -paljud perekooli kasutajad peavad blogisid ja mitmed blogipidajad on perekooli püsikasutajad.  Ja sedasi ristsiirdeliselt nad talitlevadki.

Ligi aasta olen ma märganud mingit erinevate blogidega seotud teemasid. Et blogisid on isesuguseid, see on ju enam kui selge - poliitilised, sotsiaalsed, reisi, foto, spordi, moega seotud, kultuuri, kunsti, kirjanduse, õppe-eesmärgised. Ilu ja kuanidusega seotud blogid, kokanduse ja käsitööga seotud veebipäevikud. Loogiline ju - kui palju on teemasid ja valdkondi, peaks olema ka blogisid

Ma ausaltöelda ei tea tänaseni, kes on blogimaailmas kes, aga sisuliselt iga nädal on perekoolis blogi ja üldse ilublogidega seotud teemad kuidagi keskseteks muutunud. Üks viimaseid üllatusi oli selline teema, kus kritiseeriti ilublogijate välimusi, et kes neist on kõige kaunim/koledam/huvitavam/isikupärasem. 
Pole tahtmist kommentaariume siia ümber kopeerida, seetõttu saab iga lugeja vaadelda mainitet teemat isegi:

http://foorum.perekool.ee/teema/poliitiliselt-ebakorrektne-teema-blogijate-valimus/

See, kuidas, miks, kuidas oma blogi peab, on muidugi inimese sügavalt enda asi, kuid miks selline pealiskaudne ja väline vaatlus? Kas oluline ei pea mitte olema sihtgrupile suunatud sisu ja vormi kokkumäng, milles kajastatakse blogija jaoks olulisi momente? Nii kõige üldsõnalisemalt?

Kuid pikalt ja laialt arutati ilublogijate välimust, ikka milline ta meikimata on ja kas ta üldse peaks ilublogima....

Nojah. Inimesed on erinevad ning demokraatia eeliseks pidavat olemagi see, et kõikidel on võrdne õigus sõnavabadusele.Mõni loeb siinseid kirjutisi ja imestab vaikselt, et miks küll keegi siia midagi kirjutab. Miks? Ausaltöelda  - ma isegi ei tea enam miks. Mingist inertsist ilmselt, vajadusest ennast virtuaalpaberil väljendada. Samas on hea ka aegu tagasi vaadata ja märgata, mis juba minevikku mattunud on...Nagu ikka...