Oktoobris käisin ma ühel kohtingul ning sealt tulles koperdasin ma nii õnnetult, et parem jalg tegi nõks-nõks hüppeliigesest ja põrguvalu kiunatusega liipasin ma tookord lähima taksoni.
Ja haige koht jääb ju alati ette.
Ma olen oma jalga väänanud viimaste nädalate jooksul korduvalt.
Eile ma sain noorema poja abiga trepist üles ja tuppa - no lihtsalt õudne, kuidas intensiivne 5-6 palli valu paremast jalast jälle läbi jooksis..
Trauma, kunagine vana rahvatantsutrauma, annab ikka tunda...
Elastik ja Diclac-geel. Olemas. Pidevalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar