pühapäev, 21. mai 2017

Terve mutsuga versus poole mutsuga

Kellelgi pole õigust teise kohta öelda, kas ta on rumal  või mitte, kuigi tihtipeale on need ise poolemutsulised väga kergekäeliselt andma hinnanguid nendele, kes taipamatust arukamad on.
Aga ometigi on see vahe selgelt olemas. 
Sõnasisult juba:
Tark - selge, terava mõistusega, lahtise peaga, rohkete vaimuannetega, arukas, taibukas; intelligentne
Rumal  -  piiratud mõistusega, raske taibuga, väheste vaimuannetega, kõva peaga, juhm, loll, ebaintelligentne; lihtsameelne.
Nende asjade juures on muidugi oluline ka lahti mõtestada omandatud tarkuse motiivid, sest minu arusaama põhjal jaguneb see kaheks: koolis õpitud tarkus, mida  rakendatakse igapäevases elus ja mis on tõhusaks abiks ka nt uue loomisel ning eluajal kogutud tarkus, mis on abistanud igapäevaeluga toime tulla ning andnud kullakaaluga kogemusi. 
Aga keda targaks ikkagi pidada? Mõtlesin sellele pikalt ning jõudsid järeldusele, et inimene, kes on erialaliselt pädev (mistahes eriala see siis on: alates kartulisorteerijast ning lõpetades stringiteoreetikutega), oskab erialalisi teadmisi kasutada spetsialiteedist väljaspool, mõistab teiste erialade olemust ning ei heida pidevalt kriitikanooli tema arvumusega mitte ühtivate inimeste väljaütlemiste suunas ning mõistab üldiselt kehtestatud moraalinõuete tagamaid, oskab argumenteerida, analüüsida, sünteesida seostada ja järeldada,  oskab leida allikaid ja nendest vajalikku teavet, tegutseb harmoonilise isikuna argipäevas ning võtab ümbritsevat sellisena nagu see on - äkki kõik kokku moodustabki targa inimese?

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...