pühapäev, 2. mai 2010

Vabanenud naise tujud ja tuuled

Ilmselt viimased kaheksa aastat, olnud rase ja sünnitanud ja imetanud ja pühendanud ennast mitmekülgselt neljalele rajale - lapsed, kodu, töö ja õpingud (sekka veidi H-d ikka ka), pole ma saanud endale lubada ohjeldamatut ..eee...ee pidutsemist (?). Hea muusika, hea rüübe, hea söök. 
Hea seltskond, palju nalja, palju tantsu. Uued vanad lemmikud, mis välja kaevusid ning üritasime kõrgetel kontsadel tantsida - igatahes võeti vastu otsus, et suvistes pulmades tuleb lippu kõrgel hoida ja näidata, kuidas Lukas õlut keedab ja kuidas kaljas kahe mastiga, läks põhja soolalastiga.
Haa. Punane? Beež? Roheline? Elektrisinine?
Vanameister Smokie üürgab praegu oma surematuid hitte ning meespere talitab õues. Pojad leiavad naaberkoolihoovist järjest mingeid supikoguluid. 
Pesu kuivab, supp valmib, öine valve ootab. Homme õhtul, homme aga..

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...