esmaspäev, 18. september 2017

Vesi, vesi, vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).
Seda teavad enamik koolipingis istunud inimesi.
Veel on kolm olekut: vedel, gaasiline ja tahke.
Sisuliselt igaüks meist teab ka seda, et veest on alguse saanud praegune elu Maal (ok - mööndustega, et väidetavalt).
Veestiihiad on ühtepidi lummavad ja teiselt hirmutavad. Vesi on suurem jõud kui inimene, ta on looduse üks võimsamaid nähtusi. 
Veeta kõik elus hukkub. Kiiresti.
Pärast pikka põuda on karastav vihmasadu väga teretulnud nähtus. 
Vett tuleb juua igapäevaselt. Juua tuleb puhast vett.
Puhas vesi on ressurss, mille hävitamine/piiramine/vähetähtsustamine võib anda saatuslike tagajärgi.
Juba muinasaegsed inimesed tabasid vee olemuse, veejumalate karistust on alati kardetud ning veeelu annab tänaseni põnevat teavet.
'Vesi' on aga sõna, millele endal on huvitav etümoloogia, ta on eesti üks vanemaid ja põlisemaid sõnu.
vesi : vee : vett  ◊ vedel, vetikas, vettima ? ← indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'; armeenia get 'jõgi'; sanskriti udán 'laine; vesi';  vanakreeka hýdōr 'vesi'; rootsi vatten 'vesi'; saksa Wasser 'vesi'; inglise water 'vesi'; läti ūdens 'vesi'; vene voda 'vesi'
liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'; vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'; soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'; isuri vesi 'vesi'; Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'; lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'; vepsa vezi 'vesi'; ersa veď 'vesi'; mokša veď 'vesi'; mari βüt 'vesi'; udmurdi vu 'vesi'; komi va 'vesi'; mansi wit 'vesi'; ungari víz 'vesi'; neenetsi jiʔ 'vesi'; eenetsi bi(z) 'vesi'; nganassaani bi̮ʔ 'vesi'; sölkupi üt 'vesi'; kamassi bш 'vesi; jõgi'; matori bü 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.
Puhas joogivesi aga toob silme ette esimese asjana emaema talus olnud kaevu, kus ka kõige kuumemal päeval oli vesi selge, puhas, karge, jahe - ma ei mäleta, kusagilt nii head vett saanud olevat. 
Eesti fraseoloogia on täis veega seotud väljendeid:
*ennast vee peal hoidma, vee peal püsima; *kivist vett välja pigistama; *nagu külma vett kaela valama/viskama; *nagu hane selga vesi; *nagu kaks tilka vett ; *nagu kala vees ; *nagu tilk vett kuumale kerisele/kivile ; *nagu tuli ja vesi ; *vesi ahjus; *selge nagu  vesi; *sogases vees kalu püüdma ; *suud vett täis võtma; *sõelaga vett kandma; *tulest ja veest läbi ; *vee ja leiva peal olema; *vee varale jääma; *vesi kellegi/millegi veskile; *vett ja vilet tegema/saama/nägema; *vett peale lööma, vesi on peal; *vett segama; *vett vedama minema.

Kuhlala ngamanzi!!!


Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...