kolmapäev, 13. september 2017

Šokolaadipäev

Päris tõsiselt - maailm tähistab täna šokolaadipäeva (no ok, vähemalt osa maailma). 
Kummalise kokkusattumusena on 101. sünniaastapäev Roald Dahlil, kes kirjutas "Charlie ja šokolaadivabriku" ning ilmselgelt sai ta oma teose algtõuke Reptoni koolis õppides, kus ta oli koos teiste kooliõpilastega Cadbury šokolaadivabriku proovimaitsjaks - vabrik saatis kooliõpilastele proovimaitsmiseks uusi šokolaadisorte. Ilmselt oli Roaldil toona unistus välja mõelda selline šokolaadisort, mis pälviks ka vabriku direktori, härra Cadbury enda kiituse. Aga mõned faktid šoksi kohta:
  • Šokolaadi peamise koostisosa kakaovõi rohked rasvhapped ei tõsta vere kolesteroolitaset ega suurenda südamehaiguste riski.
  • Nädalas võib süüa julgelt 200–300 g šokolaadi, tekitamata kahju südamele ja veresoonkonnale.
  • Vältida tuleks kõiki teisi muid šokolaadi liike peale tumeda, kuna neis leidub ohtrasti piimarasvu ja suhkrut, kompvekkides lisaks veel troopilisi õlisid, mis tõstavad järsult vere kolesteroolitaset.
  • Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve,
    parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu.
  • Šokolaad sisaldab rauda, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning vitamiine A, B1, C, D ja E.
  • Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest.
  • Šokolaadi rasvasisaldus ei ole suur, keskmiselt 25%.
  • Energiat annab 100 g kaaluv šokolaad keskmiselt 450 kilokalorit.
  • Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige suurema kofeiinisisaldusega keedušokolaadi 100 grammis on vaid sama palju kofeiini kui ühes tassis (1,25 dl) keskmise kangusega kohvis.
  • Šokolaadis on leitud ohtralt „ajuvitamiini” ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab ka vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiveerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” ehk serotoniini tekkimisele organismis (serotoniin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumist, kontrollib söömisel õigeaegselt küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks) (vikipeedia.ee)
Head ampsu siis!!

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...