laupäev, 8. juuli 2017

Kõige parema isa mälestuseks

Täna sai aasta. 365 päeva on möödas, kui helises telefon ja algas täiesti uus elu. 
Vanemateta elu.
Tuleb tõdeda, et pagana külm on see maailm, kus ema ja isa mõlemad on surnud.
Kohaneda täiesti uue elukvaliteediga, tõdeda, et ma pole kellelegi enam laps. 
Teadmine, et oled oma lastele isa ja ema ja kõik paarid vanavanemaid samaaegselt.
Õnneks me kõik hoiame ühte.
Aga isa, kus iganes sa ka hetkel ei ole - ma loodan, et te vaatate emaga meile, hoiate ja loodate parimat.
Sest meie loodame seda ka.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...