kolmapäev, 24. mai 2017

Suhteline uudsus koerte fitnessiga

Võimalused, mugavused, üllatused, imestused, vaatamised ja silmade korduvpilgutamised, sest loetu tundub kuidagi liiga jabur, et see tõeline saaks olla.
Treenerite, toitumisnõustajate etc rohkusest saab lugeda varasematest postitustest. Neid on tõesti palju ja iga nurga peal. Hüva, nutiajastatud inimestele on vahest vaja tõesti personaaltreenerit, sest iseseisvalt pole võimalik ju. Raamatuid selle kohta pole, videoid ei näidata, kuidas liikuda ja elada - kõigeks on vaja nõustajat/treenerit/spetsialisti 
Kunagi tuli lugeda Nicolas Carri artiklit "Kas Google muudab meid lolliks" ning selle põhjal olnud arutelu käigus tuli ka mõtiskleda abituse fenomenide üle.
Ning nüüd -  koerte fitness - kas see pole nagu abitus või nii? 
Koeratreenereid ma olen küll näinud - neid, kes õpetavad välja pimedate juhtkoeri, politseikoeri, narkokoeri etc, aga nende õpete eesmärk tundub olevat teine. 
Ka olen ma näinud distsiplineerimistreenereid - no kui koer sõna ei kuula ja kuidas kõrval käia ja palju muudki sellist.
Mõistan ka selle treeningu olemust, aga ma ei teagi, kas asi sarnaneb sellisele manhattonlikule jõulupuudekoraatorile ja riidekapigraafikule (mõlemad mõisted olid kasutuses "Lapsehoidja päevikutes") või on tõepoolest koeral lihastoonuse parendamiseks ja oma keha optimaalseks kasutamiseks vajalik fitness. Kas see peab olema nimetusega fitness? Kas see lihtsalt treener ei või olla?
Ühesõnaga üks kõrvalpilguga märgatud silt teel ning mitu mõtet peas. 
Moodasas maailmas on palju...eee... erinevusi.


Kommentaare ei ole:

Hülgerasvafenomen

Pilt laenatud veebist  Aastate eest lugesin Verne "Kapten Granti lastest" ühte huvitavat lõiku, mis käsitles kunagist võtet merend...