reede, 5. mai 2017

Žonglöörimisvajadus

E-l oli kunagi komme vestluse ajal võtta laualt mingi ese ning seda siis hakata õhku viskama ja kinni püüdma. Vahel näitas ta mulle õuna/kanamuna/apelsini/mandariini/ploomi või ka lihtsalt mulle kuuluva kosmeetikavahendiga, kuidas tuleb esemeid osavalt õhku pilduda ja lennult kinni püüda.
Väga impressiivne igatahes.
Nüüd on nooremal pojal seesama komme. Sekunditki isaga koos elamata ja ometigi teeb poeg just samu liigutusi. Üks on keskkond ja rollid ja mudelid, mida nähakse ning ärge tulge vähetähtsustama geneetikat.
See on lihtsalt nii.

Kommentaare ei ole:

Hülgerasvafenomen

Pilt laenatud veebist  Aastate eest lugesin Verne "Kapten Granti lastest" ühte huvitavat lõiku, mis käsitles kunagist võtet merend...