Minu blogide loend

neljapäev, 4. mai 2017

Multimeedialisus

Klimt, Van Gogh ja Monet - need nimed ei vaja ühelegi kultuursele inimesele üle rääkimist ega liigset soigu sinna juurde. 
Südalinna lagunenud Helioses (kurb oli vaadata neid meediapannoode taguseid koorunud ja lõhkiseid seinu), mustade matejalide tagant keset 360-kraadist näitust seistes, klassikalised helid kõrvus, detailiseerusid Klimti, van Gogh ja Moneti tuntumad tööd, need liikusid, need, muutusid, kadusid, ilmusid, põimusid, lõimusid, lõkendasid, sööbisid nägemismeeltessse.
Iseenesest naudin ma igasuguseid kunstielamusi alati (ning ei jõua ära oodata, millal tuleb  Van Gogh elust tehtud animatsioon meile), kuid tohutult häirivad ebaintelligentsed kaasviibijad, kes ei suuda ega tahagi olla haritud - nagu ikka siis, kui pärleid põssadele loobitakse...
Aga näha neid töid elustumas, suurelt, võimsalt oma värvide, tehnikate, originaalsuse ja kas siis tegeliku või postimpressionistliku tajumisega - see vajab seedimist. 

Kommentaare ei ole: