Minu blogide loend

kolmapäev, 31. mai 2017

Enesealalhoid korrelatsioonis kangekaelsusega

Visalt millegi oma juures püsiv inimene pole kindlasti kellegi suhtes tore nähtus.
Aga - on hetki, kus tasub mitte taganeda ning jääda öeldule kindlaks. 
Tekib efekt, kus targem annab järele, ent enesealalhoiu instinkt on seotud selle sama kangekaelsusega. Püüdes pidevalt mõista, toetada, aru saada, tgeleda ja poputada kedagi, kes sulle kasu ei too - see tundub nii mõttetu, sest ma ei ole enam õde, ma ei ole psühhiaatria personal ning ma pole erivajaduste pedagoog, vaid lihtne kirjandusteadlane, lihtne ema, lihtne naine, lihtne kirjanik....

teisipäev, 30. mai 2017

Imetabasus

Miski ei köida mu meeli paremini kui mai ja juuni varahommikud oma värskuses, karguses, linnulaulurohkuses.
Selles kõiges on mingi poeetiline selgus, mingi seletamatu seitsmes aisting. 
Ta (loe: loodus) kannab endas parimaid hetki, ja ta on nõus neid lahkelt sinuga jagama, et need talletuksid sinusse, kui sa nt detsembrikülmuses sedasama kaske kiikad või närbunud lehtede viimaseid virvendusi adud. 
Parim on tulemas. Soojus on tulemas. Suvi on tulemas...

esmaspäev, 29. mai 2017

Vitsaväärt ajaraisk

Ning käib see aadressil, mis puudutab kooliaasta lõpetamist.
Urr.. järgmisel aastal pidada meil lausa juuni keskpaigani kool olema, sest lapsevanemad tahavad lisavaheaega aprilli lõpus, sest muidu ei pea nende lapsed vastu.. 
Millele ei pea vastu?
Ning ma olen sellest korra kõnelenud (ja ma teen seda hetkel lapsevanemana, mitte õpetajana) - katkematute kummide venitamisele?

pühapäev, 28. mai 2017

Peaaegu tühi

Mis vahe on peaaegu kullaga keskkooli lõpetama ja kullaga keskkooli lõpetama?
See vahe, et kullaga lõpetamisel saab medalit peos hoida ja teisel juhul on pihk tühi. 
Isegi sisutus on parem kui tühjus.
Sisutus annab aimu, et midagi ikkagi oli, lihtsalt sisu puudub, tühjus aga ütleb justkui tummalt tammudes, et ei ole midagi ja ei tule ka midagi.

laupäev, 27. mai 2017

Dante Alighieri, Dante

752 aastat tagasi piinles Bella  prisket poeglast sünnitades ja ilmselt aimamata, et see, kes valu ja vaevaga ilmale tuleb, on edaspidi paljude kirjanduslugudes räägitud autor, tema poja kirjutatud "Jumalik komöödia" aga pakub tõlgendamist ja loomeväljundeid sajandeid ja sajandeid ja sajandeid.
Paavstivõimu pooldajana ning lahinguski keiser versus paavst võidelnud Dante (paavstivõim võitis) astus arstide ja apteekrite gildi ning võttis Firenze küsimustes paljuski sõna, aga mil määral, seda katab ajaloo sudu. Aga jagunes võidupool omakorda kaheksja ajas oma otsustega  Dante meele mõruks, sest ta jäi ilma nii varandusest kui võimalusest kodulinna naasta - poliitikaga tegi Dante siis otsustava lõpu.
Ringi rännates jõudis Dante Ravennasse, kus kirjutas sajast laulust koosneva poeemi kolmest hauatagusest maaimlast - Põrgust, Purgatooriumist ja Taevast.
12-aastaselt kihlatud, kuid terve elu Beatrice't armastanud Dante oskas anda ülevaadet keskaja inimese uskumustest. Ning oma emakeelele tõi ta juurde uuendusi, tuntust ning kaustusvõimalusi.
Kuigi tuleb tõdeda, et pole tema peateost tervenisti lugenud, olen sellega kursis. 
Võimsalt oma ajast üle elanud teost peaks aga iga vähegi haritud inimene oskama seostada ajastu, autori ning temaatikaga.

reede, 26. mai 2017

Mida peaks teadma morgensternist ja tapperist

Keskaja asjatundjad ilmselt tabavad kohe, millega tegu. Aga:
Morgenstern on keskaegne relv, ogaline sõjanui.
Morgenstern oli 20–100 cm pikk raskejalaväe relv, mis kaalus 1–5 kilo. Morgensternidel oli tavaliselt 10–15 cm pikkused ogad relva otsas. Tavalistel morgensternidel oli 4–16 oga, need olid 3-10 cm pikad. Mõned morgensternid olid 1 ogaga.
Tapper ehk sõjakirves ehk võitluskirves on endisaegne jalaväe poolt lähivõitluses kasutatud löögirelv.
Milleks neist kõnelda?
Sest mu pojad valmistasid üks morgensterni ja teine tapperi.
Kaitsesid tööd ära ka. Viiele.
Nende käed on sama lahtised, kui arstist isalgi.
Kuid tema ei tohi nendest mitte kunagi midagi teada, eks?

neljapäev, 25. mai 2017

Atlantise hukk

Nojah.. see pole ilmselgelt esmakordne, kui Atlantis ja hukk on ühes lauses koos...aga selles Emajõe äärses ööklubis, endises Kaunases (mu meelest on selle interjöör näha "Keskea rõõmudes"; tartlastel olnud ütelus laupäevade kohta, et kes läheb sauna, kes kauna) on endalgi tantsu keerutatud.
Suisa nii, et aastaid tagasi Tartus elades olin Atlantises üsna sage külaline. Ikka selline, et turvamees tundis Tartu turul ära ja küsis, kas nädalavahetusel ka näeme.
Neid alguseid ja lõppe, mis seal toimusid, alt kapatud kontsi (20. sünnipäeva tähistasin  seal, hittlooks oli "Mu hobune on tilluke" ja jalas olid mul toona platvormid -  arvake ära, mis siis juhtus ;)  ), kukkumisi, suudluseid, flirte, kokteile, kuramaaže ja põnevust. 
Ja nüüd pannakse see koht kinni....
Miski ei kesta igavesti.Atlantiseid on tulnud ja läinud. Maailmu on tekkinud ja kadunud...

kolmapäev, 24. mai 2017

Suhteline uudsus koerte fitnessiga

Võimalused, mugavused, üllatused, imestused, vaatamised ja silmade korduvpilgutamised, sest loetu tundub kuidagi liiga jabur, et see tõeline saaks olla.
Treenerite, toitumisnõustajate etc rohkusest saab lugeda varasematest postitustest. Neid on tõesti palju ja iga nurga peal. Hüva, nutiajastatud inimestele on vahest vaja tõesti personaaltreenerit, sest iseseisvalt pole võimalik ju. Raamatuid selle kohta pole, videoid ei näidata, kuidas liikuda ja elada - kõigeks on vaja nõustajat/treenerit/spetsialisti 
Kunagi tuli lugeda Nicolas Carri artiklit "Kas Google muudab meid lolliks" ning selle põhjal olnud arutelu käigus tuli ka mõtiskleda abituse fenomenide üle.
Ning nüüd -  koerte fitness - kas see pole nagu abitus või nii? 
Koeratreenereid ma olen küll näinud - neid, kes õpetavad välja pimedate juhtkoeri, politseikoeri, narkokoeri etc, aga nende õpete eesmärk tundub olevat teine. 
Ka olen ma näinud distsiplineerimistreenereid - no kui koer sõna ei kuula ja kuidas kõrval käia ja palju muudki sellist.
Mõistan ka selle treeningu olemust, aga ma ei teagi, kas asi sarnaneb sellisele manhattonlikule jõulupuudekoraatorile ja riidekapigraafikule (mõlemad mõisted olid kasutuses "Lapsehoidja päevikutes") või on tõepoolest koeral lihastoonuse parendamiseks ja oma keha optimaalseks kasutamiseks vajalik fitness. Kas see peab olema nimetusega fitness? Kas see lihtsalt treener ei või olla?
Ühesõnaga üks kõrvalpilguga märgatud silt teel ning mitu mõtet peas. 
Moodasas maailmas on palju...eee... erinevusi.


teisipäev, 23. mai 2017

Tüdimuse ruumala

Tüdima pidi tähendama EKSS põhjal, et millestki või kellestki on isu täis saanud. 
Igasuguse valehäbita tuleb tõdeda, et hetkel on tööst tüdimus kuubis tuppa astunud.
Ja sinna seisma jäänud.
Kuigi asja on üks suur võlu juures. 16 päeva pärast algab puhkus.
Ja seda on vaja. Kohe tõsiselt. Kahe käsipiduriga sõidetud kooliaasta on viinud kõik varud, mis sügisel kenasti kogunenud olid.
Nüüdsed ilmad soosivad puhkust.
Ning viimastel päevadel on mul küsitud täiesti erinevatest kanalisest, et kes on E ja kes on sepp? Haa, las see jääda, eks?

esmaspäev, 22. mai 2017

Teaduste kompleksiga elusloodusest käsikäes

Rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse päeval on hea ennast rahustada, et kui elu absurditeater lööb oma eesriideid valla, siis on lubatud lavale lasta ka kõige veidramaid isikuid.
Elu on külluslik, mitmetes värvides, varieeruv  ja võimalusterohke, nüansirikas, detailikoormatud, selgitav, normeeriv, deklareeriv, eksponeeriv, magnetiseeriv, oksüdeeriv, generaliseeriv, poseeriv, skitseeriv, illustreeriv, imiteeriv, manipuleeriv, ekstraheeriv, debüteeriv, diplomeeriv, maksimeeriv, kultiveeriv, konsulteeriv, artikuleeriv, kasvõi masturbeeriv ja onaneeriv, aga - kindlasti üldiselt kontakteeriv

pühapäev, 21. mai 2017

Terve mutsuga versus poole mutsuga

Kellelgi pole õigust teise kohta öelda, kas ta on rumal  või mitte, kuigi tihtipeale on need ise poolemutsulised väga kergekäeliselt andma hinnanguid nendele, kes taipamatust arukamad on.
Aga ometigi on see vahe selgelt olemas. 
Sõnasisult juba:
Tark - selge, terava mõistusega, lahtise peaga, rohkete vaimuannetega, arukas, taibukas; intelligentne
Rumal  -  piiratud mõistusega, raske taibuga, väheste vaimuannetega, kõva peaga, juhm, loll, ebaintelligentne; lihtsameelne.
Nende asjade juures on muidugi oluline ka lahti mõtestada omandatud tarkuse motiivid, sest minu arusaama põhjal jaguneb see kaheks: koolis õpitud tarkus, mida  rakendatakse igapäevases elus ja mis on tõhusaks abiks ka nt uue loomisel ning eluajal kogutud tarkus, mis on abistanud igapäevaeluga toime tulla ning andnud kullakaaluga kogemusi. 
Aga keda targaks ikkagi pidada? Mõtlesin sellele pikalt ning jõudsid järeldusele, et inimene, kes on erialaliselt pädev (mistahes eriala see siis on: alates kartulisorteerijast ning lõpetades stringiteoreetikutega), oskab erialalisi teadmisi kasutada spetsialiteedist väljaspool, mõistab teiste erialade olemust ning ei heida pidevalt kriitikanooli tema arvumusega mitte ühtivate inimeste väljaütlemiste suunas ning mõistab üldiselt kehtestatud moraalinõuete tagamaid, oskab argumenteerida, analüüsida, sünteesida seostada ja järeldada,  oskab leida allikaid ja nendest vajalikku teavet, tegutseb harmoonilise isikuna argipäevas ning võtab ümbritsevat sellisena nagu see on - äkki kõik kokku moodustabki targa inimese?

laupäev, 20. mai 2017

Metroloogiapäeva täpsus

Nii, 142 aastat tagasi toimus Meetrikonventsioon, millega meeter sai rahvusvaheliseks pikkuse mõõtühikuks ja kilogramm rahvusvaheliseks massi mõõtühikuks. 
Metroloogid tähistavad seda päeva praegugi. Huvitav täitsa. 
On suisa eraldi teadusharu - metroloogia. 
Siis head metroloogiapäeva?! 

reede, 19. mai 2017

Megasuutlikkus

Mmm..eee..mis asja?
Palju aastaid tagasi juhtus ühel kevadisel ajal nii, et vanem poja nutt ja sellele järgnev igakülgselt lahtine haigestumine haakus sisuliselt kohe noorema poja nutu ja igakülgselt lahtise haigestumisega. 
Kahe korraga haige lapsega oli üsna keeruline toime tulla. Ja mitte seetõttu, et ei jaksanud poegasid põetada, vaid linad said otsa. Ja pessu pandud ei kuivanud nii kiiresti ära.
Tookordne heitumuse ja loitumuse tunne aga pole võrreldav näiteks situatsiooniga, kus inimene peab s****ma, sõeluma, n****ma, nõeluma, keevitama ja tegema sepatööd kõike korraga ja järgemööda.
Vahel tasub mõelda ja ennast tunnustada - näe saabki hakkama. 
Aga mis hinnaga?

neljapäev, 18. mai 2017

Seltskonnamäng "Küsi paremalt"

Keegi peab olema mängujuht.
1) Vali mingi teema (mistahes teema)
2) Võta paber, pliiatsid, käärid
3) Koosta kolmeliikmelised meeskonnad
4) Lase meeskonnal koostada 12-15 teemaga seotud küsimust
5) Küsimused tuleb kirjutada paberile, samma sulgudesse lisada vastus
6) Lõika küsimused välja ning markeeri paberil üks nurkadest - kas vasakul või paremal.
7) Anna küsimused ühiskatlasse (müts, kübar, kauss vms)
8) Moodustage ring
9) Võta pimeloosiga küsimus ning esita see endast kas vasakul või paremal istuvale inimesele
10)Iga vastuse korral  saad teha vastavalt vanusele, mängukooslusele ja tahtmisele erinevaid asju (nt loomahäälitsusi, laulma, võtma väikese klõmmi, kõhvi vms - oleneb, kes mängivad)

kolmapäev, 17. mai 2017

Eales poleks teadnud - antikythera mehhanism

Antikythera mehhanism on iidne mehhaaniline arvuti, mis oli konstrueeritud arvutama ja osutama astronoomia nähtuseid, nt kuu- ja päikesevarjutused, kuufaasid, planeetide liikumine tähistaevas jne. Arvatakse, et see ehitati 150–100 eKr. Mehhanismi jäänused leidsid merepõhjast 1900. aastal käsnakogujad koos laevavrakiga Antikýthira saare lähedalt.
Antikythera mehhanismi võib omalaadseks sümboliks, mis märgib varakeskajal unustusse kadunud teadmisi. 
Kuigi osa selle moodustavatest detailidest on tänaseks kaotsi läinud, võib oletada, et sellel oli umbes 37 hammasratast, mille käitamisel sai ennustada ilmnevaid päikese- ja kuuvarjutusi, olümpiaade ning Kuu, Päikese ja toonaseks tuntud planeetide asukohti.
Vat siis. 
________________________________________
Pildid ja teave kõik puha netist

esmaspäev, 15. mai 2017

Mida Tallinnas kuulukse?

Tähista Tallinna päeva ja tähista perepäeva. Täna. 
Inimlikult olulised mõlemad - sünnikoht, kasvukeskond, perekond. 
Maailma mõistes pisikene linn, aga minu jaoks koht, kus ma tegin esimesed hingetõmbed, sammud, märkamised, õppimised, tööd, lapsed ja armastused.
Tallinnat kasutasin ma kirjandusliku ruumina mõlemas romaanis ning kuigi minu uurimisobjekt liikus palju ringi, siis temagi oli kasvanud Tallinnas ning tundis neid tänavaid risti ja põiki.
MINU linn.
________________________________________
Pildid FB-st (Ulakas plika) ja delfi piltidest

pühapäev, 14. mai 2017

Emana õnnelik

Elu suurim õppetund on olnud emaks olemine. Ja tegelt on õppetund vale sõna, sest emadus pole mitte mingi ajutine asi, mis võib olla jääb ja võib olla ei jää terveks eluks meelde.
Emadus on seisund või nähtus või elustiil või tegelikult on see lihtsalt kokku üks suur ja vahva, vahel tüütu, kuid enamasti äärmiselt lustiline teekond, mis algab lõbusate hetkedega kunagi minevikust ja lõppeb siis, kui emast saab mälestus.
Head emadepäeva!!

laupäev, 13. mai 2017

Maine

Haa ja mitte ses mõttes, et kas mu pea hõljub pilvedes või mitte. 
Pigem on asi selles, et maal veedetav nädalalõpp on nii... inglaslik.
Vaikne, rahulik, looduslik, rustikaalne. 
Mõnus, lõõgastav ja samas ka veidi nukker. 
Aga kevad on maal tore.
Linnas muidugi ka, kuid siin pääseb mai kuidagi hoosgamalt löögile.
Igatahes ühe rästapaari jagelusi kuulates tuli silme ette noorpaari kodu sisustamine....

reede, 12. mai 2017

Õu, valges kitlis näitsik - jäta siia käed, mis mul tervise tõid...



Valges kitlis näitsik
Ühesõnaga 12.05 ja ilusat õdedepäeva, head endised kolleegid ja üldse blogilugejad, see sissekanne on mõeldud teile:
*kes te arsti määratud ravi KORRALDATE
*kes te näitate üles tohtutut kannatlikkust, rahulikkust, ja meelekindlust
*kes te suudate töötada 12 tundi järgepanu (mäletate - 10 km päevas!!!)
*kes te tunnete õendusdiagnoose, protseduure, ravimeid, (tee lahtistiga pole ilmselt väga maitsev ;) )
*kes te nõustate peresid ja nende lähedasi
*kes te pesete, kusete ja kammite patsiente
*kes te armastate oma tööd
*kes te järgite kõikide inimlike reeglite võrdlemisi ebainimlikke ilminguid (surm, elustamine etc,
etc, etc)
*kes te olete mulle olemas olnud alates 1992. aasta oktoobrist ning  kes te mind ITK-s inimeseks kasvatasite
*kelle kõrval ma parimad elukogemused sain
HEAD ÕDEDEPÄEVA!!!!
________________________________
!!! ÕENDUSEST eesti kirjanduses:
Luise Vaher "Rindeõde"
Lilli Promet "Tüdrukud taevast"
Raimond Kaugver "Vana mees tahab koju"
Sirly Hiiemäe "Elu hinnakiri" (neid on veel, aga mainitud teostes on õendus täitsa kesksel kohal)

!!! Põnev fakt: Raimond Valgre laul "Helmi"  on kirjutatud II MS meditsiinipataljoni kuulunud Helmi Kurbasest, kes päästis Peningi lähedal haavatud Paul Kuusbergi

neljapäev, 11. mai 2017

Õigustades õigustamatut

Mis maani on inimesel õigus mõelda ainult endale ja mitte ühelegi muule nähtusele/isikule vms enda kõrval?
Kas inimene tohib endale käe külge panna?
On ta seejuures nõrk isiksus või tugev isiksus?
Perioodiliselt lahvatavad mõtteavaldused, kus olen selgelt vähemäärmuses, sest leian, et inimesel pole kelleltki õigus elu võtta, sealjuures endalt.
Sest see keegi (ka sa ise), on seotud paljude inimestega ning mitte miski pole nii oluline, et selle nimel enda eksisteerimine vabatahtlikult lõpetada. 
Koolides peaks olema võimalus kuulata fakultatiivseid aineid, millest üks sisaldab lühiajalist praktilist tööd morgis ja/või õppuritele näidatakse elusaid inimesi, kes on saanud üledoose ning elustatud ja söödanaerina nüüd kõrvalisest abist sõltuvad.
Või siis "ekstreemsportlasi", kellel on väikene asi valesti läinud ning nüüd ollakse kaelast halvatuna ratastoolis.
Kujutan ette, kuidas praegune sissekanne lugejaid tagajalgadele ajab....

kolmapäev, 10. mai 2017

Köitmise tipptund

Harva, kui vaja midagi välja printida värviliselt ning kui peab kahe paiku trügima ning ootejärjekorras sesima, sest koopiakeskuses on meeletud järjekorrad, ei kipu eriti meeldegi tulema, et kohe-kohe on ülikoolides tööde esitamised ja kaitsmised tulemas.
Seega soovitus - kuni esmaspäevani tuleb pigem vältida paljunduskeskuseid, kui ise otseselt midagi lõpetamas ja peagi kaitsmas pole. 
Ja kas mu mälu ei peta, aga kunagi oli üks esimesi koopiakeskuseid Tallinnas Teenindusmaja esimesel korrusel? Suure ja väga jubedasti lõhnava kopeerimismasinaga sai konspekte paljundatud küll ja küll.

teisipäev, 9. mai 2017

Punased nelgid

Kas see saab nüüd tavaliseks, kui kohalikus suurkaupluses müüakse 9. mail punaseid nelke?
Seisab naine, suured anumad täis ning enamikus siis tugevalt keskeas naaberrahvusest kohalikud ostsid. Rääkisid ka omavahel, et kuhu aj mis kell nad lähevad viima.
Eitama asja olulisust, siis kas nemad mõistavad asja tänaseni, et päästsid meid paha saksa onu käest ning venekülaliku entusiasmiga andsid meile tööd, leiba ja kirjaoskust?

esmaspäev, 8. mai 2017

Kes tegeleb veel muude asjadega ka....

Taxify on loonud võimaluse, kus sa tutvud inimestega, kes tavaliselt pole taksojuhid, vaid neil on ka muid asju. Naisjuhtide puhul märkasin ma huvitavat seaduspärasust (mitte nendel, kes Tulikas on aastakümneid töötanud ning ongi elupõlised taksistid), et nende valdkonnaks väljaspool taksosõitu on: iluteenistuja, treener, instruktor, rõivakaupluse müüja, ürituste korraldaja. Mõnel kõik samaaegselt, mõnel variatsioonidega. 
Meesjuhtidel on autode maaletoojaid, ehitajaid, puutöölisi (just nii ütleski, puutööline), pottseppi (väga kasulik tutvus), koera treenereid(?), mõned kolleegid haridusemailt, üks keevitaja ning üks koolituste läbiviija.
Tegelt hea sotsiaalne ülevaade. 
Kusjuures mäletan lapsepõlvest takso ootejärjekordi (reaalselt olid taksosabad, üks neist asus Koidula ja Köleri nurgal) ja rohelise tulgea Volgasid, laiu nahkistmeid ja olematuid amorte, sest taksos oli mul alati paha...


pühapäev, 7. mai 2017

Kapitulatsioon

Seitsekümmend kaks aastat tagasi tundsid ilmselt paljud teatud kergendust: maihommikusse ei kõlanud pommi- püssi- automaadihääli ega muu lahingutega seotut.
Üle kuue aasta said esmakordselt vist kõik eurooplased pisutki kergemalt hingata (ma ei pea silmas Eesti okupeeritust; osana eurooplastest aga me ilmselt siiski vabaneseime sõjapainest)  
Reimsis, see katedraali kaude rohkem tuntud linn, sai kohaks, kus kirjutati alla just 07.05.1945, oli esmaspäev. Ilus algus ühele töönädalale? 
Muide kunagi olnud 07.05 raadiopäev. Raadio (Aleksander Popov)


laupäev, 6. mai 2017

Apokriiva lood

Well, igal kirjandusteadlasel/filoloogil/lugemishuvilisel  on ilmselt alati miskine raamat kaasas.  
No, et aeg mööduks rutem, sest olgem ausad - jõllis silmi oma nutikat vahtida muutub tegelikult üsna kiiresti nüriks. See on pigem juba harjumus - midagi peab sõrmitsema.
Ühel päeval aga sõrmitsedes Oskar Kruusi "Apokriiva lugusid" tuli tõdeda, et enamik kuulsaid ja tähtsaid ja toredaid isikuid on ikkagi samasugused lihast ja luust inimesed, kes on elanud, hinganud, sigitanud, kannatanud, lugenud, kirjutanud, loonud, joonud, söönud - kõik, mis käib elamise alla.
Loed ja imestad - milline hulk elu ja kultuuri kajastub 187-leheküljelises taskumõõtmes ja ohtralt karikatuurseid illustratisoone täis köites.
Nt sain teada, et kirjanik August Alle oli seotud omaaegse iluduskuninganna Nadja Peedi-Hofmaniga; et Tammsaarele olla kunagi pakutud raamatukoguhoidja kohta; et papa Jansenile on kunagi atendaati kavandatud; et Koidula tütrele keelati sünnimaale tulla; et rahvaluulet kogunud Mihkel Veske olla ehmatanud ära ühe Võrumaa talunaise, kui küsinud, kas on ka soe piim; et missugune nägi välja ärkamisaja köögipool etc, etc, etc.
Mõne inimese silmaringi erakordselt suureks arendajaks on reisimine (kuigi paljudele ei jää sealt ikka mitte midagi külge, aga peaasi, et on saanud kõvasti poseerida erinevate objektide ees), mõne jaoks aga mitte geograafiline ränne, vaid kronoloogiline.
Ahh, kuidas tahaks paljude suurte sündmuste ja iniemste ja tegemiste ajal olla kasvõi viivuks tuuleõhk, mis selles ruumis viibib, lauaplaadi molekul, ristpistes lina või kardinasiil...

reede, 5. mai 2017

Žonglöörimisvajadus

E-l oli kunagi komme vestluse ajal võtta laualt mingi ese ning seda siis hakata õhku viskama ja kinni püüdma. Vahel näitas ta mulle õuna/kanamuna/apelsini/mandariini/ploomi või ka lihtsalt mulle kuuluva kosmeetikavahendiga, kuidas tuleb esemeid osavalt õhku pilduda ja lennult kinni püüda.
Väga impressiivne igatahes.
Nüüd on nooremal pojal seesama komme. Sekunditki isaga koos elamata ja ometigi teeb poeg just samu liigutusi. Üks on keskkond ja rollid ja mudelid, mida nähakse ning ärge tulge vähetähtsustama geneetikat.
See on lihtsalt nii.

neljapäev, 4. mai 2017

Multimeedialisus

Klimt, Van Gogh ja Monet - need nimed ei vaja ühelegi kultuursele inimesele üle rääkimist ega liigset soigu sinna juurde. 
Südalinna lagunenud Helioses (kurb oli vaadata neid meediapannoode taguseid koorunud ja lõhkiseid seinu), mustade matejalide tagant keset 360-kraadist näitust seistes, klassikalised helid kõrvus, detailiseerusid Klimti, van Gogh ja Moneti tuntumad tööd, need liikusid, need, muutusid, kadusid, ilmusid, põimusid, lõimusid, lõkendasid, sööbisid nägemismeeltessse.
Iseenesest naudin ma igasuguseid kunstielamusi alati (ning ei jõua ära oodata, millal tuleb  Van Gogh elust tehtud animatsioon meile), kuid tohutult häirivad ebaintelligentsed kaasviibijad, kes ei suuda ega tahagi olla haritud - nagu ikka siis, kui pärleid põssadele loobitakse...
Aga näha neid töid elustumas, suurelt, võimsalt oma värvide, tehnikate, originaalsuse ja kas siis tegeliku või postimpressionistliku tajumisega - see vajab seedimist. 

kolmapäev, 3. mai 2017

Lõbustamisviis

Nii harva, kui seda välja öelda saabki, aga mõnikord on ka kõige tegusamal inimesel pisuke igavusaeg (eriti kui tulevad mingid tobedad spordiülekanded - ma tean, et olen siinkohal tugevas vähemuses ja väga ebapopulaarne, aga TÕESTI?!! Vaadata, kuidas põhimõttel circem et panem kooslused rähklevad ja maruvihased kohtunikud näost punastena kärgivad ja kuidas kaotuse korral silmnähtavalt nördinud pealtvaatajad tükk aega maha ei rahune... minu jaoks väga vabandust, aga sisutud asjad)
Igavuse peletamiseks on aga google translate robottõlkija suurepärane huumorinurk.
Kindlasti pole ma ainus, kes selle on ära jaganud. Ja ma mitte ei naera erinevate keelte üle, vaid just selle robothääle üle. 
Nt kasvõi seesama sõna 'igav' - al'iidjar (araabia); tylsä (soome); dowwe (afrikaani); glup (horvaatia); kunthit (hindi); tŭp (bulgaaria); fádne (slovaki); truls (läti); amvlýs (kreeka);  intellectu estis (ladina); sajīva (punjabi). Ühel sõnal nii palju kõlasid...
Proovige ise järele. 

teisipäev, 2. mai 2017

"Ei midagi erilist"

"Meie vahel mitte miskit erilist ei olnud 
rasket kiviseina ega lukustatud ust 
Mitte miskit erilist meil rääkida ei olnud 
kumbki katsus omaenda kivist kannatust/.../"
"Ei midagi erilist"
Minu põlvkonnale pole vist vaja selle laulu esitajat kirjeldada. Sõnu teame igatahes ka peast (erinevatlt Volmerist endast ;) )
Aga ükspäev läks mõttevahetuseks nende asjade üle, mis siis on elus erilised, aga milles ei näe mina nt erilisust. Üks inimene formuleeris oma mõtted ligilähedaselt minule ning ma ei hakka neid ümber trükkim, kopin ja peistin lihtsalt. No nii, siin nad on:
*Veganlus, taimetoitlus, toortoitlus, rohelised pulbrid, supertoidud
*Kalamaja ja sealne hipsterikultuur
*Curly strings
*Valged kastmajad ehk moodsad uusarendused, paarismajad ja ridamajad ilma privaatse õuealata ja toimiva infrastruktuurita
*Kõiksugu isehakanud “staarmeikarid”,”küünekunstnikud”, stilistid.
*Juuksepikendused, geelküüned, spreipäevitus, kunstripsmed
*Fitness kui spordiala ja igapäevane grillitud pepupiltide jagamine sotsiaalmeedias
*Kodukohvikud, kodurestoranid, kohvikute päevad, avatud hoovide laadad jms
*Jooga, tantra, lingam jm
*Kanal2 ja TV3 omasaated, naabrist parem, väiksed hiiglased vms
*Valgubatoonid, valgupulbrid, energiajoogid, vitamiiniveed
*Isehakanud tordimeistrid
*Makroonid
*“Mõtteteradega” pildikesed kodukujunduses
Aga maailm on nii põnev ja omapärane, asjad, mida on ja mida pole, mis paistavad ühte moodi, aga on hoopis muu. Värvid, toonid, tegevused, inimesed, nähtused, võimalused, mõtted ja hetked...
Pildid on veebised

esmaspäev, 1. mai 2017

Töö pühitsus

Kui sa just pole aadel või ei abiellu marurikka mehega, olles tema trofee magamistoas, siis on elementaarne käia naisel endal tööl. Täiesti mõistlik tegevus. Nii, kiikan oma tööminevikku: sanitar, hooldaja, ema asendaja sekretärina, kiirtoiduputkas abitööline, kohtumedistiini laborant, õde, õpetaja, sõnaraamatute koostaja-projektijuht, avalike suhete juht, koolitusõde ja streigi kõneisik (ok, kas viimast olid nagu põhitöö lisasõrmed).
Mäletan tänaseni oma esimese palga saamist - 186 krooni (sse oli ametlikult töökoha kassast makstud palk)
See tunne, mille sa omateenitud raha eest saad - seda ei asenda mitte miski. 
Kusjuures mind panevad alati üllatama need inimesed, kes ütlevad, et neile meeldib kodus olla ja oma asjadega tegeleda, laste ja majapidamise eest hoolitseda. Kas tõesti? 
Üks on tööl sotsiaalne aspekt, teine majanduslikud asjaolud, aga mu meelest on töö ka pisut eneseteostuse vahendiks. Kui laps tilluke, siis küll, aga kui koolilapsed - mida sa seal pidevalt tegeled? Ja kas see ongi naise unistus? 
Tõsi, maaelu elavatel inimestel on see vist teisiti (ma mõtlen maal 'maal' - talus, vms), seal nagu oleks mõistetav oma majapidamise jaoks rühmata, aga linnas? 
Kuid töötamine ON LAHE TEGEVUS. Eriti kui sa saad lobisemise eest tasustatud. Selle eest, et sa räägid nendest asjadest, mida sa tead.