neljapäev, 16. märts 2017

Mõkkima, mõkkida, mõkin, mõkkisin, mõkkis, mõkkigu, mõkkiv, mõkkinud, mõkitakse, mõkitud

Ärge nähke vaeva vaste otsimisega - seda pole. Veel.
Aga see on üks ilmselt peagi lisanduv sõna, millel on oma tüpoloogia olemas ja puha. Küllap leitakse varsti, et kas õppima, õppida, õpin, õppisin, õppis, õppigu, õppiv, õppinud, õpitakse, õpitud või kirjutama, kirjutada, kirjutan, kirjutasin, kirjutas, kirjutagu, kirjutav, kirjutanud, kirjutatakse, kirjutatud
Veidra kokkusattumise tulemusena on mõkkima grammatiliseks aluseks sõnad, millega ta on oma sisult vägagi seotud. Ikka ei tea?
See on minupoolne tegusõna, mis märgib kaasaegset koolisuunda e MÕK-i. Lühendi sisu tuleb sõnadest muutunud õpikäsitlus ja kannab eneses kõiki neid moodsaid võtteid, suundumusi, sättumusi, kus aineid tuleb lõimida, põimida, sõlmida, siduda, teha koostööd, viia õpilasi tagurpidi klassiruumidesse, õpetaja on mentor, mitte kuri kaardikepiga tädi või onu klassi ees.
Ühesõnaga ma olen viimasel ajal pidevalt mõkkinud ja vahel on see lahe, vahel väsitav, aga.. ma loodan, et...
________________________________________
Laenasin pilte veebist

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...