laupäev, 18. märts 2017

Lubadusi andes/ lubadusi murdes

"Homsest alates ei söö ma mitte üks kook." (ning maiustamine jätkub)
"See on mu viimane pitsalõik, siis alustan kohe dieeti." (pitsa uhatakase alla kokakoolaga, 0,5 liitrit)
"Ma ei helista talle enam. Well, selle viimase SMS-i ma ikka saadan talle." (lahkumindud sõbrale saadetakse veel ca 15 sõnumit) 
"Kõik, ma ei armu enam kunagi." (kolmepäevase nutmise järel lausutu ning siis näed, et hmm... laudist vahetav naabrimees on kuidagi.. eeee.. oma lühikestest pükstes ...eee... pandav raam)
"Ma ei sünnita enam mitte ühtegi last" (kaks aastat hiljem lükkab kolleeg suure kõhuga lapsekäru ning hoiab silma peal vaevu tatsuval esiklapsel)
Tuttavad lood, eksole?
Nii, ma lubasin endale, et ma võtan NV aega maha ja ei tegele tööasjadega. Aga.. ma ei saa, sest muidu jääb mul sekunditest puudu ning ma ei saa kõike valmis. 
Sest räägitagu mida tahes - jah, õpetajatel on töökoormus suur - aga vaieldamatult suurim on see eesti keele ja kirjanduse õpetajatel. Ja see pole mingi märterluse pintsak, mille ma ülle tõmban, mingi kiituse norimise lips kaelas või erikirjaliste kividega mansetinööbid triiksärgi varrukatel.
See lihtsalt on nii:
*kohustuslik kirjandus - nimekirjad, autorid, küsimused,  materjalid seminarideks, raportid ja nende lugemine
*tööd - tunnikontrollid, etteütlused, kontrolltööd, proovieksamid, kirjandid. Tõsiküll - loovime vahel vabalt, aga üldjoontes on nii, et igal nädalal on mingil klassil pisut suuremamahulisem töö.
*aktused - jõuludeks konsterdikava; vabariigi oma, kindlasti on midagi veel, aga hetkel ei meenugi
*erinevad jooksvad üritused nagu emakeelepäev, jutuvõistlus, luulekonkurss, etluskonkurss
*olümpiaadid
*juhendamised nii loovtöödel kui uurimistöödel.
Klassijuhataja kohustusest prii pole ning see lisab juurde omad tegevused - klassiga toimetamised, eksursioonid, õppekäigud, teater, klassiõhtud, arenguvestlused, ümarlauad ja mõnetised asjaklaarimised teiste õpetajatega.
Kolleegina tahad olla rahulik ja heatahtlik, aga no jah..eee...eeee see pole alati võimalik.
Lisaks tahaks enesele  ka lugeda. Ma olen rohkem õpetaja kui ema (mis sest, et kaks ühes)
Nii ma siis annan ja murran lubadusi - tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. 
Vahest olen ma lihtsalt kehv ajaplaneerija (siin peaks publik naerma ;) )
_______________________________________

Pildid veebist võetud ja pisut muudetud

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...