Üks tülgastavamaid liigutusi on olematu kehahoiuga inimese õlakehitus, kui sa palud temalt konkreetset vastust.
"Ma'i tia.." ja tuleb see kuidagi halva intonatsiooniga pooleldi kokkupressitud hammaste vahelt.
Kurat, luuüdi on vähe, et seista ei jaksa ja keelelihas sai halvatuse, kui vastama pead?
Selle õlakehituse taga on aga tihti hoopiski muu seik - sulaselge mõttelaiskus. Viitsimatus oma ajusid kasutada.
Suutmatus ennast keskendada nt asjalikele asjadele, mitte tobedustele, millega inimene oma kallist aega arvutis kulutab.
Aleksandra Marinina Kamenskaja sarjades hüüatab Anastassija ühtedele tegelastele, kes ei jaga midagi failidest, kataloogidest ja otsingumootoritest: " Püha taevas, te kasutate nii kallist riistapuud ainult laevade pommitamise ja dokumentide kirjutamise jaoks!"
Kui näen jällegi arvutialkoholismi küüsis vaevlevat tühjapilgulist ja õlga kehitavat noort isikut, siis tahan küsida - kas see peaks olema mees või naine, kes ohukorras meid ja enda pere peaks kaitsma ja meie inimpõlvi emana jätkama? Ta ei suuda ju sulepastakat ka käes hoida.
Ta'i tia ju.... Kohutavus kuubis, ma ütleks.
Igatahes mõttelaiskuse all ei kannatanud 539 aastat tagasi sündinud Henry VIII hilisem nõuandja Thomas More, kes oma "Utoopiaga" üllatas ilmselt kõiki siis ja nüüdki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar