Minu blogide loend

teisipäev, 31. jaanuar 2017

"Rita koolitus"

Ühel õhtul sattusin telekat vaatama. Tavaliselt sealt midagi väga ei tule, aga mõned nipet-näpet asjad küll. Juhtusin nägema "Rita koolitust"
Päris huvitav teatritükk. Kunagi käisin isegi pärisetendust vaatamas. 
Mäletasin toonast teatriskäiku päris hästi (mingisugusel ajaperioodil olid mul kõik Draama ja Vanalinnastuudio etendused vaadatud, ema sai töölt abonomente või midagi muud sellist). Meeles olid Kersti Kreismanni seljas olevad  roosa pluus ja punased püksid, seejärel valge kampsun ja pikk beež seelik - riiete kaudu antakse edasi tema intellektuaalsemaks muutumist. 
Kirjandusteadlasena ma olen pigem Frank, aga selline, kes ei joo...
Aga samas - kummal poolel (kui üldse peaks kegelt snobistlikuna kõlavana pooli valima) ma ise seisan?  Vaimsrmas plaanis ja muus ka?
Sotsiaalses mõttes  meenub mulle Kruusvalli üldsotsioloogia konspektist miskit haritlaste kohta - isik, kelle elukutseks on eriettevalmistust nõudev vaimne töö, intelligent, mittevalitsev eliit...
Aga Rita muutumine on huvitav. 
Iluteenistuja, kes läheb eneseotsingutele, leiab hariduse vaimustavad küljed: "Ainult lilled ja raamatud igal pool"
Põnev oli teada saada, et "kriitika on olemuselt objektiivne, tunded tuleb välja jätta"
"Ilukirjandusest pole mõtet vestelda koleda häälega"
Rita edenemine ja Franki allakäik - äärmiselt sümbiootiline seos: "täiesti pool seitse"
"Õppejõud on nii täis, et kukub kateedrist alla" - see meenutas kadunud Liast, kes lauast kinni hoides meile kirjandusteoste historiograafiat (?) luges...
Kuidas muutub vaatenurk teostele "Rubiinmarja džunglist" - alguses on see suurepärane ja (Y), aga hiljem on "omas kontekstis täitsa huvitav".
"Kõike ei pea valimatult lugema"
Haritud naine, kes püüab midagi Frankile tagasi anda ja lõikab tal sisuliselt kõrva peast...
Kas  seetõttu, et ta haritud naisena ei osanud enam praktilist tööd või hoopiski omamoodi kättemaksuna, et Rita oli pidanud nii palju Franki kuulama?
Tegelikult Susan, Ritaks kutsuski teda ainult Frank.
Huvitav mitmele inimesele ma võiksin tulevikule mõeldes olla andnud selle, mida Frank andis Ritale? Ma küll ei pea ennast läbikukkunuks ja ma ei tunne veel vajadust kellessegi kiinduda ainuüksi seetõttu, et ta "mõjub nagu sõõm värsket õhku"...
Aga mängisid nad hästi. Kreismann on üldse hea näitleja, seda ma avastasin juba enese üllatuseks tükk aega tagasi. 
Tõnu Aava osas on üks episood, mis mind kangesti segab, aga no hüva...
Ma loodan olla ise veel see sõõm värsket õhku. Igatahes lärmakalt värsket.




Kommentaare ei ole: