Minu blogide loend

neljapäev, 31. detsember 2015

Head vana aasta lõppu soovides - hüvasti, 2015

Ühtepidi mulle meeldivad aastalõpud, teistpidi aga on siin see koht, kus ohata - jälle..
2015. aasta ring saab halastamatult täis ning toksib ennast meie teadvusesse, jäädes mälestusteks. Kuid ilmselt peab võtma märkmiku, blogi ja FB lahti, et tuletada endale meelde, mis ja kas ja kuidas ja kes. Loodusteadusi õppinuna võin vaikselt ohata, et mälusõel hakkab hõrenema - peagi täituv neljas dekaad on ilmselt siiski oma töö juba ära teinud. Aga pisuke pilguheit mööduvale:
*jaanuar -  õppeaasta teise poole algus ning selgumine banaalsetes tõsiasjades: poegade isa ignoreerib oma lapsi absoluutselt ja täielikult. Võiks öelda, et eitab nende olemasolu, põrumine autokoolis.
*veebruar - väga lühike ning valulik kuu, tööd oli palju, füüsilise valu hetki mitmeid, hingelisi veelgi enam. Üllatust tõi üks hambaarstivisiit, kui ma koridoris nuttes sepale sülle tormasin. Et ta ikka ja jälle oskab olla seal, kus mul teda sellel hetkel vaja oligi...
*märts - kohting üle mitmete aegade, kinokülastus, koolis emakeelepäeva korraldamine, kevadvaheaeg, osalemine muusikavideos, kooliblogiga alustamine.
*aprill - aiatööd, valmistumine tasemetööks, koolis toimund Orhidee, kuhu kaasavõetud pojad otsustasid, et nüüd peaks vist kooli vahetama.
*mai - poegade koolikatsetamised, üllatavalt hästi möödunud tasemetöö minu õpetatavas 6. klassis, puhkuseootus, aiatööd, pikk ja painav-solvanguterohke kirjavahetus poegade isaga.
*juuni - eksamitööde parandus, tõdemus uuest õppeaastast klassijuhatajaks saamisest ja joovastava puhkuse algus. Üks pidu, jaanipäev, puhkamist ja autokoolieksamiteks valmistumist, imeline Gotland.
*juuli - mittetähistatud sünnipäev, uue läpaka ost ja õnnetus, kipsi jäämine.
*august - voodirežiim, konkursile romaani kirjutamine, sisutoimetatud Lilli biograafia tagasi saamine, mitmed seigad internetipoodidega, pidev võimlemine, kipsist vabanemine, töö algus, jala paranemisega kaasnevad vaevused.
*september - uued klassid, uued kohustused, osalemine mitmel kirjandusteaduslikul üritusel ning kutse osaleda esinejana sügiskonverentsil, käsikirja toimetamine konkursile.
*oktoober - absoluutse hullumeelsuse algus, sügisvaheaeg, kohtumine Mariana Thalinguga, temalt õnnistuse saamine, tihase matused.
*november - ette valmistamine kirjanduskonverentsiks ja pööraselt palju üritusi klassiga - kolm õppekäiku, õpioskuste olümpiaad, helkuripäev; gümnasistidega toimunud teatrietenduse "Ekke Moor" vaatamine; dataprojektoriga seotud sekeldused.
*detsember - valmistumine jõulukontserdiks, kus mina ja hea kolleeg otsisime jõulutekste ning panime kava kokku; proovides osalemine, klassi jõulukaunistamine, erinevad jõuluteemalised üritused (lugedes nüüd neid üles, siis seitse erinevat asja - kontsert; pidu gümnaasiumiga; istumine kolleegidega; jõulukogunemised; klassisõhtu; kirjandusteadlastega Antoni juures ja siis perekondlik jõulupidustus, kus oli perekondlikult kõike); mittemärgitud saamine oma teosega.
Ning nüüd  siis ootangi seda kokkuvõtvat tundi ja mõtlen nende asjade ja hetkede üle, mis on toimunud või toimumas või võivad tulevikus toimuda...
Head vana aasta lõppu, hea lugeja ning meeldivaid kohtumisi... juba uuel aastal ;)

teisipäev, 1. detsember 2015

2592000 sekundi ülevaade

Teeme lihtsa matemaatika: ühes minutis on 60 sekundit. 1 tunnis on 60 minutit.  60x60=3600. Ühes tunnis on seega 3600 sekundit. Ühes ööpäevas on 24 tundi.  24x3600=86400 sekundit. Novembris oli 30 ööpäeva: 30x 86400= 2592000 sekundit.
Novembrisse mahtus ca 2,6 miljoni sekundi sisse sügisest pimedust, huvitavaid jutuajamisi, isiklikult käe puudutamist esemele, mida kunagi hoidis sõrmede vahel Leida Kibuvits.
Siia mahtus esimene kirjandusteaduslik ja mitte õpingutega seotud ettekanne (mida oli ülilahe teha, sest vaatenurk teemale võis olla täiesti enda valitud - tõveteisik Salme Ekbaumi loomingu põhjal. Ettekandes ristusid kõik kolm haridust ning pärast tekkis ühe väliseesti prouaga väike diskussioon teemal, et arstid ikka pole ebajumalakultuse käes vaevlevad ja üldse...Hahahhahahhahaha), siia mahtusid mitmete väga heade filmide vaatamine, siia mahtus teatrikülastus, mitu sünnipäeva, kolleegist sõbratariga kohvikus käimine, viie erineva ja uue raamatu lugemine, trimestri lõpp, jõulukontserdi sõnalise osa ettevalmistus, kolmekordne vihastamine näiliselt pisiasja suhtes, kuid mis halvas töö sisuliselt kaheks nädalaks.
Mahtus kütte varumine, aia talvekorda seadmine, mahtus pahandamine õpilastega, mitu arenguvestlust, mitmeid koosolekuid, kolm õppekäiku, mitu kooliblogi sissekannet, helkuripäev, õpioskuste olümpiaad.
Ma olen alati arvanud, et kõik nähtused võivad muutuda paremaks või halvemaks; kiiremaks või aeglasemaks, ilusamaks või koledamaks - ühesõnaga võivad antonüümselt teiseneda.
Kunagi, kui ma ülikooli baka teisel kursusel täiskohaga töötamise, päevastatsis õppimise, huvialade, E-ga kurameerimise ja igasuguste ühiskondlike kohustuste kõrval teatasin kolleegidele oma lapseootusest, imestas üks  õdedest kõva häälega, et kuhu sa pimeloom oma elutempo juures veel beebi paned.
Ülikooli viimasel kursusel olin ma vahel hullumiseni piitsutatud, sest kaks beebit, täiskohaga töötamine, päevastats ja lõputöö kirjutamiseks ettevalmistused näisid olevat piisavalt pinev aeg. Toona juba mõtlesin, et oo ei, vist kiiremaks enam elu minna ei saa.
Häh, nüüd võin öelda, et võib ja saab ikka küll.
Mõned asjad on tavalisemad ja teistsugused, mõned aga üllatuslikult huvitavad.
Märkmik on täis erkroosasid meeldetuletusi, isiklikud ja 24 kasulast (no see, minu vahvate tegelastega ülimalt energiat nõudev paraad kuuendikke) on pidevalt summas minu ümber. Oma osa nõuab gümnaasium, oma osa nõuab korrapidamine, kirjavahetused, suhtlemine kolleegidega...
Eelmisel nädalal mõtlesin, et varsti istun Majasokuna vannis ning räägin dušiotsiku kaudu televisiooniga - niivõrd hullununa näib kogu see üritustevoog, mis igal hommikul pool kuus mind tabab ja pool üksteist voodisse lükkab.
Aga isiklik elu? Seda pole. Isiklikku elu mul pole. Kas ka tuleb? Heh, kes teab, ehk kunagi, siis kui 2,6 miljoni sekundi juurde kerkib imekombel mõni vaba 3600 sekundit juurde ja püüab mind võrku...