Minu blogide loend

laupäev, 2. mai 2015

Tere, meiukuu!

Esimese maiga kaasnev töörahvale vaba päev on mõnus asi. No annab märku, et riigis muidu usinate töösipelgatena seegav tööline väärib ühte vaba päeva ikka ka.  Mida teeb üks usin töösipelgas süllekukkunud vaba päevaga? Õige vastus - ta sööstab tulihingeliselt oma kapsamaad harima, kui ta just eramajas ei elune. 
Otsustasime papa juurde minna. Saab värskes õhus talgud teha, sauna ja perekondlikku koosviibimist. Papa juurde saab rongiga. (muide väga huvitav on Balti jaamas olev Elroni ooteruum. See, et ronge porganditeks kutsutakse, on ju teada, et Elroni ooteruumi istepingid on tehtud selliselt, kus porgandipealne välja visualiseerub - see on hea turundustrikk). Meie ostsime piletid ja läksime rongi... ning õnnetuseks arvasid täpselt sama ka kõik Kiisa ja Kasemetsa ja Roobuka ja Vilivere kandi suvilaomanikud. Hea, et rongijuht ja piletimüüja veel rongi mahtusid. Sest suvilaomanikud leidisid, et istutamistvajavad taimekastid tuleb paigutada igale poole. Tuvastasin kurgi-;tomati-; paprikataimi. Pojad talusid mehelikult kõiki vintsutusi, kuid tüütu oli küll. Rongirahvast jäi hõredamaks veel Kohila kandis ja seejärel oli võimalik jalga puhata. 
Tööpäev värskes õhus aga tõi saunajärgselt nii sügava une, et ma ei mäletagi, millal ma hommikuni väljalülitusin. 
Töönädalad aga lendavad vuh-vuh-vuh mööda, ametlikult on veel 19 täielikku tööpäeva. Viimane koolinädal on juba põhikoolieksami, klassipesu ja aktuse päeva nime all. Ja siis veel mõned päevakesed ja algab puhkusekesekene (see on üks selliseid deminutiivseid vorme, mida ma kasutades õpilased pööraselt naerma ajan). 
Minu lemmikkuu oma kõigi hüvede ja pahedega on juba siin. Mõned mälestused aga tulvavad üle - kuus aastat tagasi oli  täpselt samal päeval aga senise elu kõige kurvem sündmus - ema matused. 

Image result for may in antarctica
Mai Antarktikas
Kuus aastat olen  ma elanud sedasi edasi liikunud, kuid ei möödu päevagi, kui ma emale ei mõtleks. Vahel me istume L-ga ja meenutame teda laginate saatel. Imelik, ma poleks veel mõne aasta eest suutnud emale mõelda sellise valuleva tukslemiseta suunurkades ja südamesopis, aga ma suudan talle tõesti mõelda ilma paaniliste nutuhoogudeta ning muhelen vahel mõnusalt. 
Hea ema oli. 
Midagi pole öelda.