Asjad, mööbel, vaibad, raamatud, nõud, rõivad.
Kappides seisvad nõudlikult riidas, kuid sagedasti segipaiskuvad esemed, mille asukohta tead kinnisilmi juhendades.
Panipaik, mis on alati pöörane ja täis asju, mida vaja võib minna, kuid igapäevaselt ei kasuta.
Kodu, see kuhu jõudes vajud mantlis ja saabastes röötsakile ning pillud pesud seljast eri suunda, sest oled liiga väsinud, et olla korralik.
Kodus saad sa olla selline nagu tahad ning kodu ei riidle, kui sa korratuks muutud.
Kodule annavad hõngu inimese enda isikupära, pereliikmed ja see MISKI eriline, mis on omane ainult ja just sellele kohale.
Pojad armastavad oma sünnimaja südamest. Nendele meeldib siin.
Köök ja oma avar tuba. Kamin ja duširuum. Terrass ja õuekask. Suvel pehme muru ja sügisel pudenenud õunad. Koduselt kõlab, eks?
Nagu seegi, kui õhtul tule ees istudes päevaplaanidest räägime.
Teed joome, kooki haukame. Või kui ma köögilaua taga poiste riideid nõelun.
Teades, et mind ümbritseb kodu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar