Raamatu loomist võib tinglikult nimetada vaimseks raseduseks.
Seda algusaja närveerimisega kaasnevat erutusiiveldust, mis kulmineerib õdusatesse mõtetesse, kui laused saavad jooksvalt paberile.
Esimeste peatükkide valmimine kui lapse arglikud üsaspõksimised.
Aina toekamaks muutuva käsikirja kriitiline hindamine - võrdne igakuise arstliku kontrolliga ja pihapaisumise mõõtmistega.
Lõpuks annad käsikirja üle - kui raseduse kolmas trimester, kus raamatu saamine tegelikuks meenutab pidevat tungi WC vahet joosta, piimast punduvaid rindu, üüratuks kujunenud keha, paistes pahkluid, kroonilist ebamugavustunnet ja siis.. tunde vältavad väitused, mille lõpuks sa näed justkui oma kauakantud ja eostamisest alates armastatud last - see esimene raamat sai valmis, on nüüd ametlikult valmis.
Olemas.
Autori, toimetaja ja kujundajaga. Müügis.
St kirjastuses müügis, aga kas ka kauplustes - seda ma veel ei tea.
Edevusest lisan lingi: http://www.tnp.ee/raamat?id=1305
See oleks nagu kolmas laps...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar