Vahel haarab nostalgia sind haardeisse. Ja sa otsid seda maagilist hetke, mis lummab, võlub, paneb ahhetama.
Veidralt nõudlikuna mõjub vanameister Springsteen, kelle omanäoline tämber ja soliidne isasus panevad kuulama. Süüvid sõnadesse, mõtled tantsule, mida tegid vahest 15 aastat tagasi kellegagi, keda enam hästi ei mäleta, kuid "Sad eyes" mängis toona ja sa tead selle õhtu meelte koostoimet.
Otsid netis, loed sõnu, tabad tundeid.
Hea on aeg-ajalt avastatada midagi unustatut, kuid kuidagi ootamatu värskuse ja uudsena mõjuvat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar