pühapäev, 9. september 2012

Kas inimene vajab tunnustust/kiitmist?

Ilmselt on see mõnel hetkel palsam, mis paitab kibestunud hinge, kui sind tunnustatakse. Tööd, oskusi, kirjutamist, poegade eest vms.
Kuid elementaarne majapidamine? Kas seal siis peab tundma ennast kuidagi überinimesena?
No et nt. et teed söögi, katad laua, pärast kraamid köögi, kuivatad nõud, paned samal ajal pesumasinasse riided, segad möödaminnes tuld, käid tolmuimejaga elamise üle, vahetad voodilinad, triigid lastele riided. Võtad muuseas üle põrandad niiske lapiga, rapisid siit ja selat raamatukogust tolmu?
On need tegemised tunnustamist väärt?
Tavaline perenaise elu ju, mu meelest.
Küll aga on olnud enda jaoks tunnustamist väärt lilla diplom, õnnestunud elustamine, hästiorganiseeritud konverents.
Ja ilmselt suurim tunnustus on ees - kui ikka on ees ükskord see hetk, kus võib täiskasvanud pojale ülikooli lõpetamise puhul otsa vaadata ja tunda - ma sain sellega hakkama, ma olen väärt tunnustamist. Vähemalt enda jaoks..

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...