Minu blogide loend

teisipäev, 28. august 2012

Täna kümme aastat tagasi

Oli 2002. aasta imeliselt kuuma ja armaserootilise suve üks viimaseid sooje õhtuid ja öid.
E tuli tööle vastu ja mina oma lillas pikas kleidis, lillades kingades ja lilla kotiga (nagu Picasso - oli selline lilla periood) sõitsime Kaberneeme.
MEIE kivi juurde. Suur ja kogukas, nagu elaks oma isiklikku elu.
Üks rätt kahe peale ja soojas vees alasti ujumine.
Kell võis üheksa ringis olla.
Meri oli peegelsile, ainult hilissuvine taevas peegeldus sini-siniselt merepinnalt. Sõime (vist virsikuid või muud sellist luuviljalist) ja istusime kaheksesi kuivades froteerätiku sees.
Ma olin sellel hetkel nii õnnelik ja vaba. Mäletan, et hinges lasus täielik harmoonia ning ma teadsin, et see jääb meievaheliselt üheks viimaseks absoluutse harmoonia hetkeks.
Edasi.. edasi tulid keerukad ajad, kuid ma mäletan selle õhtu vaikust, sellist eriliselt romantilist atmosfääri tõelise helgusega. Ilmselt oli see minu elu üks NOID hetki - sinamina.
MEIE ei kandnud siis oma normipärast tähendust välja, vaja oli midagi enamat.
Ja see oli tõesti kümme aastat tagasi...

Kommentaare ei ole: