reede, 24. august 2012

Meenub raamat nimega "Pannkoogirõõm"

Ja see meenub iga kord kui ma teatud inimeste järelt vahetuse üle võtan, teatud inimeste kirjutuslauaaluseid kaen või geneetilise räpasuse üle riidlen.
Kuidas on võimalik, et poolik kurk on diivani all?
Kuidas on võimalik, et tühi tabletipurk pannakse süüdimatult kappi tagasi?
Kuidas on võimalik, et inimestel kukuvad käed küljest, kui peavad enda järelt nt nõud ära koristama?
Ammu ammu, ei tea kust,
kogunenud hiiremust

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...