Minu blogide loend

laupäev, 21. juuli 2012

Pärast suurt pausi

1. PÄEV. Puhkuselt tulija talutakse ettevaatlikult ruumi, kus on tööks vajalikud esemed. Ühes nurgas krõbistatakse pabereid nii, et need hakkavad meenuma.
2. PÄEV. Tulija saab istuda paar korda töölaua äärde, kuid teda ei sunnita enamaks. Tulijale näidatakse töökaslaste pilte. Kui see tundub liiga erutavana, lükatakse toiming edasi..
3. PÄEV. Juba peaks katsuma töövahendeid. Töökoha taustmüra ja telefoni helinat lastakse lindilt. Diapositivilt näidatakse ust ja tulija saab harjutada sealt välja käimist.
4. PÄEV. Psühholoog räägib töötegemise riskidest. Pärast lõunat võib üritada töötamist, kuid kui sõrmed ei pea vastu, lükatakse see kõik edasi.
5. PÄEV. Alustatakse hetkelise istumisega kipsist tehtud ja loomulikult kujundatud, värvitud ülemusega. Katsutakse telefoni ja teisi esemeid. Psüholoog räägib lisa töötegemise riskidest.
6. PÄEV. Antakse töökoha sööklas sooja toitu, võib üritada ettevaatlikult iseseisvat tööd.
Umbes selline nali liikus kuus aastat virtuaalmaailma mööda ringi. Et tabavalt öeldud.
Minu jaoks on see naasmine ikka tavaline, lihtsalt see teadmine, et ilus ja hea puhkus on selleks aastaks omadega läbi, ja järgmine on järgmisel aastal ja vahepeal peab nii palju asju tulema ja tegema...
Igatahes oli tööle minna mõõdukalt mõnus. 

Kommentaare ei ole: