Minu blogide loend

neljapäev, 5. juuli 2012

Kuues maitse

Eile oli imeilus ilm. Imeilus päev üldse. Päevitasin. Logelesin. Võtsin vastu õnnesoove.
Ja vend tegi sellise kingituse, et viis mind Haapsallu piiskopilinnusesse Ervin Õunapuu monoetendusele, kus rollikuues Indrek Taalma. Lugesin eelnevalt erinevatelt saitidelt kriitikat ja olin veidi eelarvamuslik. Öeldu oli negatiivne ning saalis istudes tundsin kerget pettumust. Kui vastu ootusi läks sedapuhku. Ütleksin, et filoloog ärkas ja nautis. Meeldivalt nautis.
Originaalne. Sisuliselt oli asi nii - keegi kõrgklassi kokk/kriitik on röövitud, teda hoiab kinni miljardärist teine kokk, kes siis röövituga räägib ja tutvustab talle erinevate maade kroonitud peadele ja ministritele antava intiimse ja ekslusiivse dinee menüüd.
Rõhuasetsus oli aga seatud hoopiski igasugustele kaubamärkidele ja nimedele. Ja mitte nendele brändidele, mida me igapäevaselt tarbime ega nendele, mis pisut jõukamale rahvale tavalised tunduvad, vaid juba sellistele, kelle kunagi toodetud looming või tegu on kollektsionääride kirg. Teosed, mis kaovad erakogudesse ja ei teata, mis neist saab, kuigi vaevalt, et keegi tegelikkuses da Vinci lõuendiribadesse mähitud sushit ikka sööb.
Ühesõnaga etendus kulges hästi, avaldas muljet, andis emotsioone.
Pärast avaldasin omatehtud muffinitega näitlejale, lavastajale ning autorile tunnustust.
Kuid see õhtu iseenesest oli soe ja niiske ja pilvine ja pääsukeste pikeerimissidinad ja linnuse tornikella hääled andsid asjale jumet juurde. Selline mõnus ja humoorikas ja hea oli.
Sünnipäevanapsu võtsime Paralepea päikeseloojangus. Koduteel kuulasime klassikat..
Sellest sünnipäevast jääb minule ohtralt muljumata mälestusi.

Kommentaare ei ole: