...on käes 36.
Vanus tuleb ja teadmised kasvavad. Olen ikka olemas ja elan ja hingan ja tunnen ja mõtlen.
R võtab vist viimaks ometigi need õnnetud avaldused tagasi.
Mõelda vaid, et ma oleksin hapra kirepuhangu ajel teinud midagi tõeliselt pöördumatut ja ikkagi andnud käest tervise ja poegade järel kõige kallima - oma vabaduse. Väga emalikul kolleegil oli õigus - ma pole abielutüüpi, ma ei sobi kokku elama, ma ei peaks mitte enam ennast pingutama sobitamaks kokku kellegagi, kelle puhul seda esimest välku ikkagi sedasi nagu E või sepaga käis, ei tulnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar