kolmapäev, 20. juuni 2012

Ida-Virumaad avastades, III päev

Startisime 9.00
Käisime Valastu juga vaatamas - see oli praegu üpris kesine ja vaateplatvormi trepidki katki ning lukus.
Ontika paekallas - lihtsalt üks kõrge kallas.
Saka mõis, pikk laskumine läbi suht juuraaega meenutava metsa ja jõudmime ürgselt puhtale rannale, kus liival oli paar tundi enne ilmselt põder liikunud.
Kivid ja langenud puud ja sinisavi kuhilad ja pankseinast välja nisrisevad ojakesed.
Saka mõisa terrirooriumil olnud külalistemaja (?) ja kõrge vaatetorn.
Kohtla-Järve - väikene ja miniatuurne, puhaste kuid auklike tänavatega ning väga õlilõhnaline linnake. Kuidagi hajusalt laiali. Suure tehasega.
Kohtla-Nõmme kaevanduspark. Esialgu sai kõnnitud ümber tühermaana näiva endise sorteerimisjaama, siis avastasime mahajäetud kalluri, endise kaevandusava, karjääri.
Kavendusmuuseum oli küll kinni, kuid testgrupiga saime ikkagi minna ka maa-alust elu uurima. Enne pidime panema pähe kiivrid ja selga joped.
Seal oli pime, niiske, külm, kõle ja klaustrofoobiline. 8 meetrit allpool päikest, valgust, õhku. Iseenesest huvitav ning eks see suur raha oli, mis inimese sinna kivide vahele rasket, tolmust, mürarikast ja ohtlikku tööd tegema meelitas.
Tagasi maa peal ja uuesti peatus Kohtla-Järvel, siis Jõhvis.
Pisut pikutust, lõõgastus spaas.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...