neljapäev, 1. märts 2012

Teine kuu lubadust enam-vähem peetud

Jah, 14.02 jäi mingil põhjusel vahele. Ei teagi miks. Unus vist. Aga ülejäänud päevad olen ma usinasti sissekandeid teinud. Ja isegi kommentaare saanud, kuid mõned kohe ei saa oma suud kinni hoida ja peavad ütlema midagi, mis ei ole üldse asjakohane märkus.
Kuid tegelikult on nii, et esimese märtsiga murdis minu vaimu sisse SUUR KEVAD, mis tähendab seega, et perenaised peavad peagi pesema aknaid, kardinaid, kloppima tekke, patju, puhastama ära iga nurga oma elamises, et vabaneeda talve jookusl kogunenud mustusest, ämblikest, hiirejamast ning tolmust, mis siin ja seal olemas on.
Sest kevadine päike peegeldab olmesaasta plekke, plekikesi, triipe, jälgi etc, etc, etc kuidagi erilise efektsusega. Jõuliselt, värviküllaselt.
Ning oujee selle eluvemmeldamise peale, mis nüüd ümberringi tuuritamas on....

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...