neljapäev, 2. veebruar 2012

Pime üksikema

Vaatan siin saadet ja hämmastun üha enam. Milline naine ja tahtekindlus!! Kuidas suudab pime naine oma tütrega sellise sideme luua, et see ekraanilt minu tuppa tuleb. Kuidas suutis ta üksinda oma tütart sisuliselt nägemata hooldada, mähkida, toita.
Olen alati olnud lugupidav selliste inimeste osas, kes ei jää viletsalt ohkama. Ja selle naise lapse isa, kes lihtsalt alla andis - häbi tal olgu ja saba tal tulgu... ausalt. Täiesti tervest tütrest ning väga toimekast ja asjalikust naisest loobuda....Jaa.. elud oskavad oma saatust ikka kenasti ankrusõlmedesse keerata. Kuid sellise inimese olemasolust ja selelst, kuidas ta oma aistingud leivaraha lauale tooma pani, masseerides kliente (see pime massöör on kusagilt veel läbi käinud) ning tajudes ka neid kuidagi teisiti, on tõsiselt eeskujuks. Suureks mudeliks, mida vaadata, jälgida ja kellelt võtta elutahet.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...