kolmapäev, 8. veebruar 2012

Pesunaised

Praktiliselt igas eesti kirjandusteoses, mis käsitleb suuremal või vähemal määral vaesema klassi inimeste elu-olu, sisaldab otselt mõnda ametigruppi - sadamatööline, tehasetööline, saunik, sulane, lastetüdruk ja...pesunaine. Ja tihtipeale kohtab motiivi, kus mõnel noormehel/neiul on õnnestunud saada kooliharidus tänu pesunaisest ema nobedatele näppudele või olla osaline pesunaisest sugulase elus (Soomustüdruk, Elu ja armastus, Vihmapiisad, Vabaduse puiestee, Tuli pimendatud linnas, Paigallend etc, etc, etc). 
Katel veega, puud pliidi alla, linade aurutamine, pesude rullimine, kuivatamine, kokku lappamine... Kuid oleks toonased katlakohal kummardajad, pali ja pesulauaga töötanud naised - käed küünarnukini seebivahus ja vahel loputamisveest külmast kanged - aimanudki, et nende järeltulevates inimpõlvedes on naistel elu tehtud nii lihtsaks - sorteerid pesu ära (tume, värviline, valge, villane, teksad, voodiriided nt), paned masinasse, timmid õige kiiruse ja veekuumuse, paned pulbri, pisut loputusvahendit ja lükkad kaaned kinni. Masin teeb vaikselt oma tööd ja sina teed omi asju. Eriti on see ajatamisvõimalusega. Masin läheb tööle nt siis, kui sa kodus pole - käid linnas ära ja sups pärast pelgalt korjad poolkuivad rõivad restile.
Mis võiks veel lihtsam olla. Kuid mõelda enne seda - pese, vääna ja loputa, loputa veel. Raputa lahti ja pane kuivama, korteris lisa veel juurde kausid, mis koguksid allatilkuva vee..
Ohh, tänapäevasel naisel pole põhjust ikka nii vingus olla, kuigi jah - emaema, kes alles viimastel elukümnenditel elektrilise ajamiga pesumasina enesele sai - no nii kiiskavalt valgeid ja puhtaid linu, rätte, särke ja värke pole ma eales näinud. Tema pesi ja keetis pesu, pärast rullis ja raputas õuele - oli siis suvi või talv. Ja pesud olid puhtad ning lõhnasid nii joovastavalt.
Pesunaiseks ma ei oleks tahtnud hakata, toona - kuid mine tea, ehk poegade hariduse nimel oleksin kolmejalgse kõrval võõraid riideid kraaminud.. kes teab.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...