Sokrates ollla kunagi ennast targutajaks tituleerituna öelnud,e t ma tean, et ma mitte midagi ei tea. Põhimõtteliselt vägagi õige. Aga et ma olen ergonoomikas nii tume, nii tume, seda ma ei teadnud tõesti. Liigutamine, pööramine, keeramine, liulauad ja tõsted, tõstukid ja veel igasugu linadega õhkutõsted... Põnev oli.Aga mõned kohad olid vastakad - minu kui liigutaja jaoks kuidagi ebamugavad. Nt istukile tõstmine. Liiga palju kehaasendit, justkui rebestaks ja võimleks ning üritaks samal ajal kuidagi võrgutav olla...Kuid see praktikum oli päris äge.
reede, 20. jaanuar 2012
Liigutamine
Labels:
Tööalane,
Veid filosoofiat,
Õendus
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Mälestus ühest märtsipäevast
Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema. Just sellest romaanist - "Ja...
-
Ühtepidi mulle meeldivad aastalõpud, teistpidi aga on siin see koht, kus ohata - jälle.. 2015. aasta ring saab halastamatult täis ning...
-
Alar Pikkorainen ja tema surematud Juula ja Marta on tuttavad vast kõikidele, kes on kunagi Eesti Ekspressi sirvinud. Eks? Kuna mulle ...
-
Juhtusin valima oma klassiga teatrisse minekuks VAT teatri "Pal-tänava poisid" ja juba teist korda hämmastas VAT-i lavastus, r...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar