esmaspäev, 9. mai 2011

Magus-valusus

Ohh seda ema südant, iga päev torgatakse sinna seitse teravat mõõka. Kord on see saabel, kord rapiir, kord tääk,kord pistoda, kuid igatahes on see metallist, terav ja lõikav ning haavaservad jäävad puhtalt veritsema, võimatuna sulgumaks. Mure lapse pärast - kui ta kooli läheb, kui ta sealt tuleb, kui ta midagi teeb...
Kas temast kasvab inimene, kas ta on tore mees, kas ta saab elus hakkama. Ja kunagi olid need seitse mõõka nii lihtsakoelised - kas laps fokuseerib silmakese, kas ta hakkab pead hoidma, kas tal pole gaase, hakkab ta korralikult istuma, astuma, seisma ja sööma...
Pole midagi keerulisemat kui emadus, pole midagi paremat kui lapsevanemaks olemine.
See on magusvalus-kibehapukas-roosamustjas-õnnevalutav tunne, kui see seitse mõõka su südames turrib...

Kommentaare ei ole:

Hülgerasvafenomen

Pilt laenatud veebist  Aastate eest lugesin Verne "Kapten Granti lastest" ühte huvitavat lõiku, mis käsitles kunagist võtet merend...