teisipäev, 17. mai 2011

Läbipaistev

Läbipaistev maksusüsteem, poliitika, majandus, juhtimine.
Läbipaistvad nõud, klaasid, tassid, kausid. Kõik peavad neid normaalseteks. Kuid... mingil põhjusel vaatavad inimesed imestunult läbipaistvale plastkotile. Kannan seda vaid suvel või noh siis, kui soojemaks läheb ning absoluutselt kõik inimesed vaatavad sellele kotile (mis on muide minu kotikogus üks lemmikutest) kummaliselt. Et a la kõik on ju näha.
Mis siis, küsin alati vastu. Mul pole midagi varjata - märkmik, mahukas ja paljukirjaline; rahakott, mustast nahast ja rahalage (nagu ikka, eksole); läbipaistev kosmeetikakott, eurokalkulaator; taskulamp; prillid; taskurätikud, nätsud, sigaretid ja välkar. Võtmed ka. Tavaliselt mõni toimetamist vajav artikkel, tegevusjuhend ja pooleliolev raamat. Rannas käies rannalina, raamat, termos kohviga, kuivikud.
No kotti on lihtne korras hoida - seisus kohustab seda läbipaistvust kraamima. Iga päev.
Kuigi tase selle läbipaitsva kotiga oli siis, kui naasesin piduse ja väsinuna Saaremaalt pulmast ja ei leidnud oma l ä b i p a i s t v a s t kotist võtmeid üles. Ju see hommikuni tants ja shampus oma töö tegid, et pidupudedad näpud metalli haarata ei suutnud.
Ka varastele on see ilmselgelt märklauaks ja sihtteemaks. Kord Viru keskuses eskalaatoril sõites nägin kahte tänavavarast, kes purjus välismaalasi ja kohalike rumalpäid rahakottidest lagedaks tegid. Kuidas ma neid teadsin? No mulle näidati neid nägupidi. No ja tookord eskalaatoril ma nägin, kuidas üks nendest minu kotti vaatama jäi. Ma naeratasin ja ütlesin venekeeli, et sellele ei maksa isegi mitte mõelda, sest ma tean, kes nad on. Poisid ohkasid vaid pettunult ja läksid minema.
Kummaline mõju sellele läbipaistvusel

Kommentaare ei ole:

Hülgerasvafenomen

Pilt laenatud veebist  Aastate eest lugesin Verne "Kapten Granti lastest" ühte huvitavat lõiku, mis käsitles kunagist võtet merend...