kolmapäev, 27. aprill 2011

Millega õigustada olemasolu?

Mis on see, millega inimene tõestab ära oma ärahingatud õhu, kulutatud vee, tarbitud toidu, kulutatud nafta? No nt kui tunned, et bioloogilisele järjepidevusele on omalt poolt nagu panus antud, aga ühikonnale peaksid veel kuidagi nö kasutegurlikult midagi andma? Maksud? Töötunnid? Mõistust?

Eksistentsialismi kaudu? Olemisfilosoofiale tuginedes? Haa, see pole mingi nipiga küsimus, vaid aus päring - millega sa oled Maale ja Looduse tahtele kasulik? Eeldusel, et sinu olemasolemiseks pole vaja ideed, vaid sa lood selle ise endale?Et sa pole valmis ega mõõdetav artefakt, vaid asud usinalt tegutsema iseenda tunnetamise ja tõestamise kivikliburängale teele?Panustad fotografeerimise ja reisimisega, avaradades enda ja vaid enda pisikest maailma. Või ohjeldamatult erinevatesse portaalidesse ennast ja oma sõpru piduselt jäädvustades?

Või abistad ehk näljahaigeid ja hariduseta aafriklasi? Õmbled kokku sinu jaoks mittevajalikus sõjas purunenud ihuliikmeid? Ajad börsil mängides kokku rasket raha? Kustutad vabatahtlikuna metsatulekahjusid? Kujundad firmade maailmanägu? Parandad õpilaste vihikuid? Loovid rasketel metallalustel ning oled kaitsetu kõikvõimalike ilmade eest? Parandad linnavalitsuses kohalikku elu reguleerivaid määrusi? Lõppetu pikk jada.... Palju on seda, millega saad tekitada ühiskondlikult kasuliku olukorra ja palju on kohti, kus sa lihtsalt tallud oma jälge Maal suuremaks, tegemata ühiskonnale midagigi kasulikku. Paneb mõtlema ja muretsema. Kas sind on siis ikka vaja või mitte? Et nt siin teenid õpetajana sandikopikaid, kuid väljamaal võõraste peldikuid küürides teenid tuhandeid? Et sünnitad lapsi Eestimaal, kuid lased neil kasvada suures ja kurjas ilmas, olemasolu kõledate tuulte käes.
Millega õigustad olemasolu? Millega, millega, ahhh??



Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...