Minu blogide loend

pühapäev, 30. mai 2010

Ei märganudki, et mai saab mööda

Ja see hullumeelne kiirus sai eilsega otsa. Vähemalt hetkeks.
Poegade tervisekaartide kordategemine, koolikatsed ja lasteaia lõpetamine - seda oli ikka.
Pojad on nüüd siis koolilapsed. Reedene lõpupidu oli esimene neist tõenäolisest neljast lõpetamisest, mis ees võivad olla (lasteaed, põhikool, keskkool, ülikool).
Ning tuleb tunnistada, et väga ilus oli. Veidi pikk aktus, kus pojad lugesid luuletust "Koolipoisiks" , kus lapsed laulsid ja tantsisid, said kätte oma tunnistused, kus minu esimestes ülikondades pojad saatsid enda kaaslased (kummalgi pojal oli neiuks käekõrval rühma ilusamad tüdrukud - ühel blond ja teisel brünett ja nad olid nende tüdrukutega alati paaris, mistahes pidu ka poleks olnud) kerge kummardusega kohale tagasi. Ühel punane pluus ja punane kiki, teisel sinine pluus ja sinine kiki.
Pärast tuli ühine õhupallide õhkulaskmine, kus peal nimi, kuupäev ja soov. Siis esines Pipi, ja seejärel tuli tordisöömine. Ning õhtu päädis diskoga. Esimesega vist poistel, ma küll ei mäletaks, et nad oleksid varem kusagil sellises koha käinud.
ja ümber sai ajajärk, kus sain olla täiesti kindel, kus mu lapsed viibivad.
Nüüdsest hakkab nende tee minema sootumaks teise suunda ja sootumaks teise kohta.
Ning ütlen püstise peaga ja uhkelt, et MINA õpetasin pojad lugema ja kirjutama, arvutama.

teisipäev, 25. mai 2010

Sääsetapja

Lõunanaabritel, nendel, kellest eestlane armastab vimkaga nalju teha, on eepos "Karutapja" (läti keeli "Lāčplēsis"). No nagu eeposed ikka, jutustab (küll autori fantaasia, kuid vähesel määral tugineb see siiski rahvamüütidel) kangelasest, tema armastatust, vahvatest tegudest ning mõistagi ei puudu sealt vapper eestlane (GEP - läti kokteil eesti meeste ainetel, gorjatshje estonskie parnie, jook ise olla aga külm ja lahja naps), kes loomulikult jääb võitluses karutapjale alla ning otseloomulikult jutustab eepos anastamisest ja vallutamisest.
No nii, kuid mis on ühist karutapjal ja sääsetapjal?
Põhimõtteliselt ei midagi muud, kui et hävitatakse vaenlaseid ning sellel maikuisel soojalainel möllas blogija hekki hakkides sääskedega nii mis hirmus. Ilmselt lendasid vihahoos mõned vulgarismidki mu huulilt, kuid teisti ei saanud. Vihased sääsed sõna otseses mõttes karglesid tüütu pininaga suures ja mustas pilves ümber pea ja keha. Miski ei aidanud, ei vitsutamine, ei vandumine, ei sääsetõrje. Lasin ennast (kusjuures surnuaias nimeandja hauda hooldades) tümitada. Ilmselt nii mõnegi nekrofiilsete kalduvustega SM persooni magus unistus sai teoks....
Aga seal sedasi hekki rüüstades mõtsiklesin ma tagasi suvedele, mida mäletan ning hakkasin meenutama alates 1983.-aastast. No ja mõtlesin, et Sääsetapja (oojaa, neid langes ohtralt) mälsetustes on asjad nii:
1983 - ettevalmistused kooliminekuks, esimene suvi vanaema ja vanaisa juures maal
1984 - suvi vanaema ja vanaisa juures maal
1985 - suvi vanaema ja vanaisa juures maal
1986 - suvi vanaema ja vanaisa juures maal, viimane ühine suvi vanaisaga, talvel ta suri.
1987 - osaliselt suvi vanaema juures maal, esimene aasta, kui peres oli isiklik auto, reis Lätti, reis Lõuna-Eestisse, puruvana surm (vanaisa ema), osavõtt koolinoorte laulu-ja tantsupeost
1988 - osaliselt suvi vanaema juures maal, reis Leetu, reis Saaremaale,
1989 - esimene suvi, kus olin laagris, Tabasalus, Saksa sõpruskooli külalised esimest aastat külas, palju aega sõbratariga tema suvilas Lohusalus
1990 - teine suvi Tabasalu laagris, teist aastat Saksa sõpruskooli külalised, sõbratari suvilas Lohusalus
1991 - põhikooli lõpetamine, eksamid Tallinna Meditsiinikooli, ema asendamine töö juures ema puhkuse ajal, vanemad olid palju ära isakodus, kuna kevadel suri vanaema (isapoolne), esimene Rocksummer
1992 - töötamine Rocksummeril, pärast osaliselt suvi Lelles, suvi linnas.
1993 - põhiliselt suvi Lelles, esimene armumine, Rocksummer
1994 - suvine lööktöötamine kahel kohal, reis Pariisi, tutvumine ühe noormehega
1995 - suvine lööktöötamine kahel kohal, palju pidutsemist.
1996 - kevadel medkooli lõpetamine, kolimine Tartusse, palju pidutsemist, palju töötamist, remont üürikorteris, sisseastumieksamid TÜ-sse
1997 - tagasikolimine Tallinnasse, põgus suhe ühe avaliku elu tegelasega, palju pidutsemist
1998 - väga palju töötamist, kurameerimiste kõrghooaeg
1999 - väga palju töötamist, kurameerimiste kõrghooaeg, esimene isiklik tragöödia
2000 - väga palju töötamist, kurameerimiste kõrghooaeg, tutvumine E-ga, teine isiklik tragöödia
2001 - sisseastumiskatsed TLÜ-sse, sõitmine mööda Eestit, palju armastust, palju romantikat E-ga, venna pulmad, remont kodus
2002 - palju sõitmist mööda Eestit, palju seiklemist, palju ujumist, palju päikest, palju romantikat E-ga, vanaema surm (emaema)
2003 - raseduse lõppaeg, suhted E-ga kriitilised
2004 - lapsepuhkuse lõppemine, tööle tagasi, palju kurameerimist, suhte lõpetamine E-ga
2005 - palju kurameerimist, palju töötamist, asumine uuele tööle, kolmas isiklik tragöödia
2006 - palju töötamist raamatutega
2007 - palju töötamist akadeemias suhteid juhtides, magistrantuuri astumine
2008 - palju vaba aega lastega tegeledes, ema haigestumine
2009 - kevadel ema surm, palju ümbertööd kodus, reisimine Saaremaale, palju kurameerimist, palju pidutsemist.
Nii lõppeks on suved kronoloogiasse pandud. Mida võib Sääsetapja näha sellest statistikast? Mitte midagi. Suved nagu suved ikka.
Selleks aastaks plaane erilisi ei tee, saaks lapsed puhata ja lastest puhata.

pühapäev, 2. mai 2010

Vabanenud naise tujud ja tuuled

Ilmselt viimased kaheksa aastat, olnud rase ja sünnitanud ja imetanud ja pühendanud ennast mitmekülgselt neljalele rajale - lapsed, kodu, töö ja õpingud (sekka veidi H-d ikka ka), pole ma saanud endale lubada ohjeldamatut ..eee...ee pidutsemist (?). Hea muusika, hea rüübe, hea söök. 
Hea seltskond, palju nalja, palju tantsu. Uued vanad lemmikud, mis välja kaevusid ning üritasime kõrgetel kontsadel tantsida - igatahes võeti vastu otsus, et suvistes pulmades tuleb lippu kõrgel hoida ja näidata, kuidas Lukas õlut keedab ja kuidas kaljas kahe mastiga, läks põhja soolalastiga.
Haa. Punane? Beež? Roheline? Elektrisinine?
Vanameister Smokie üürgab praegu oma surematuid hitte ning meespere talitab õues. Pojad leiavad naaberkoolihoovist järjest mingeid supikoguluid. 
Pesu kuivab, supp valmib, öine valve ootab. Homme õhtul, homme aga..