Mõnel päeval on nii.
Oled, oleskled, sügad, vedeled.
Mitte midagi ei tee. Longid pooltühi kohvikruus näppus, hommikumantli hõlmad pooleldi valla, toast tuppa. Istud siin, vedeled seal. Ainsad teod, mis tegemistväärivat nime väärinuks, on pesumasina täitmine ja töölepanek ning ahju lõõmutamine.
Vahid aknal, teed mõned suitsud, voolad kööki, jätkad laisklemist vapralt õhtuni.
Kas sellisel päeval oli üldse vaja voodist välja tulla ja tõestada oma järjekordsete kuupmeetrite õhu ning vee tarbimisega oma elu-olu?
Napp küsimus nõuab nappi vastust - loogish. Iga päev on isemoodi ning täna oli just see päev, kui sa olid lihtsalt lonkivalt olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar