No tore, eksole, olen 33 ja vahel tundub mulle, et ma olen kolleegidest oluliselt kogenum. Ma ei räägi siin ajastule iseloomulikke mobiile, internetti, mingeid tehnoloogiaid, mida tuleb kasvõi tööalaselt kasutada. Lihtsalt vahel ma vaatan, kuidas inimesed küsivad asju, mida minu meelest üle 50-aastased enam küsima ei peaks. Kuidas küll on nad saanud ära elada oma elu nii kaua, kui nad ühest või teisest midagi ei jaga. Need on sellised üldised tähelepanekud.
Hüva, asjadest arusaamine on igal ühel meist isemoodi, kuid ometigi on ju nii, et inimesed peaksid infoühiskonna, u-modernse ajastu teisel kümnendil olema võimelised informatsiooni leidma. Või vähemalt mõistma, kust seda otsida. Või vähemalt teadma numbrit 1182. Aga see selleks, mis parata, kõik ei tule lihtsalt kõige lihtsamate asjade ja lahenduste peale.
Jumal vahel olen ma surmani tüdinenud sellest, et:
1)kolleegil on vaja intranetist välja printida avalduse/ametijuhendi/käskkirja vms paberileht kolmes eksemplaris. Ning ta pöördub abi saamiseks minu poole
2)Et kellelgi on vaja kirjutada kiri personaliosakonna juhatajale. Ning ta pöördub abi saamiseks minu poole
3)Et keegi soovib ennast registreerida kursustele. Ning ta pöördub abi saamiseks minu poole.
4)Et kellelgi on vaja ajada matuseasju. Ning ta pöördub abi saamiseks minu poole.
5) Et keegi lahendab ristsõna ning jääb mingis punktis hätta. Ning ta pöördub abi saamiseks minu poole.
6) Et personaliruumis seisab tühi kohvitermos, on vaja teha uus kohv, kuid ei mõisteta kasutada kohvimasinat. Ning nad pöörduvad abisaamiseks minu poole.
7)Et EKG-aparaadis on vaja vahetada paber. Ning nad pöörduvad abi saamiseks minu poole....
Tegelikult on need ju kõik lihtsad asjad, kuid....
....olla abitu ning sind aidatakse - lihtsam kui ise tegeleda.
....kasutada teise inimese energiat ja mõtlemist - lihtsam kui ise mõelda.
Mina sellest aru ei saa. Tõesti on vahel nii, et inimene jääb pilgukeseks hätta alal, mida ta ei tunne, kuid me ju oleme arudega inimesed ning teame, et sellise ja sellise hädaga saab pöörduda sinna ja sinna ning selle ja sellega sinna ja sinna....
Põhimõtteliselt ei kasuta inimesed 10% -gi võimalikust ajumahust, kuid inimene ei peaks jääma püsima piiratud võilille tasemele ning lootma, et vegeteerides muutub miksi iseenesest. see on see püsiva energia jäävuse ja ringlemise kontroll maailmaruumis, mis tähendab vaid ühte - loodus ei salli tühje kohti ning see, mida keegi teine ei tea või ei oska, peab tulema kellegi teise mõistusest ning see teine peab teadma ja oskama. Kuid see keegi teine on siis oluliselit informeeritum ning igasugune lisainfo info ajastul peaks jällegi olema püramiidi tipu poole viiv jõud. Millise püramiidi ja millisel määral, seda ei tea keegi veel öelda.
Nii palju siis umbsest mõistusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar