pühapäev, 31. jaanuar 2010

Tüütud väljendid ja sõnakõlksud

Kõik me kõneleme. Pruugime keelt, kasutame sõnu, moodustame lauseid, häälime ja häälitseme. See on ju inimesele ainsana maailmas omane - rääkida.
Me kuulame ja kuuleme. Mõistame ja saame aru, aga...
No on väljendeid, mis on nõmedad, no on ja sinna ei saa mitte midagi parata.
Olen oma üheksa- aastase filoloogiks olemise jooksul pannud tähele, et mõned lausungid, fraasid ja ütelused ajavad lihtsalt üle mõistuse ohtra kasutamise juures mul niigi tulise vere veelgi enam kobrutama. Olen kogunud, kuid mitte sorteerinud ning alljärgnev ei järjestu mitte kuidagi liba- või ebalemmikuteks, nad lihtsalt on siia üles tipitud:
* sa oled nii nummi
*küll on armas kõhutibu pilt
*armsad olete, äää
*minu kaunitarid
*ole positiivne
*mõtle positiivselt
*kõik on peas kinni
*ta on nii positiivne inimene
*kõigega harjub - ka poomisega, alguses siputab natuke ja siis jääb vakka
*issand sa näed ja ei mürista
*las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi
*tüüpiline
*ta on vaga vesi ja sügav põhi, tegelikult tugev inimene ning kõige armsam sõber
Ning siis on veel see interneti keskkonnast pärit harjumus kõikjale tobedaid ning narruseni tüütuid emotikone toppida.
Ning on mõned inimesed, kes arvavad, et murdekeelt kasutades ning lõppematult filme või raamatuid tsiteerides (ok, võtan omaks - teen aeg-ajalt seda isegi) tundub nende sisutühi tekst kasutuskõlbulik ning originaalselt humoorikas.
Well, me kõik ei oska sõnu seada - see pole teemaks, kuid ometigi ju eeldaks perioodiliselt inimestelt veidi endavaimset loomingut.
Mitmel korral olen täheldanud, et mõned erialad lihtsalt eeldavad teatavat kuivust keeles. Nt raamatupidajad on senielatud elus kohatutena pea alati üdini igavad ja ilmetud (imelik, et see laieneb tihti ka nende välimusele - miks küll?). Mingi kindel muster mida jälgida?
Ei tea, ei tea, ei tea....

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...