teisipäev, 19. jaanuar 2010

Juustest ja hügieenist

Sisuliselt on inimest katva karvkatte ülesanne muutunud rudimentaalseks. Me võtame külmaga kätte riided ja paneme võimalikult mitu kihti üksteise otsa, et pepu ei külmetaks, kints ei punetaks, näpuke ei jäätuks ning varvas tunneks.
Karvad kui sellised, on muutunud sisuliselt täiskasvanuks saamise tunnuseks teatud kohtades. No ja on mõned inimesed, kellel on seda loomulikku kasukat rinnal ja seljal, säärtel ja lõual, kätel ning isegi tuharatel....
Ning loomulikult juuksed, need võrratud, võrratud juuksed.
Soengud on erinevad, värvid on erinevad. Pikkus, lokid, tervislik seisund...
Tegelikult tuhat nüanssi hinnata ja vaadata.
Pärast aastatepikkust poisipeatamist asusin oma juukseid pikendama. Looduslikult ikka. No ja nüüd on need üsna sobivalt ennast õlgadest allapoole kasvatanud. Ning kui juukseid loetakse naise suurimaks ehteks, siis võin suht muretult nii kasvu, värvi, struktuuri kui tervise koha pealt juustega rahule jääda.
Aga kahjuks ei anta kõikidele naistele seda ühteviisis. Õige kah, muidu oleks ikka väga igav.
Kuid paaril korral on mul südamest hale olnud vaadata, kuidas pildil poseeriv naine, vähe sellest, et tal erakordselt kole suujoon on ning peenikesed huuled varjavad eriliselt inetut ülemiste hammaste rida, istub, hoides käes kokteiliklaasi, hallides ja üsna rumalates silmades tühi pilk ning tema juuksed.... blond, värvimisega surnuks tambitud elutu peake, kolm hõredat karvakest sätitud nelja lainesse. Aga ilmselt ei saa see naine ise aru, kuivõrd mittesobivad need juuksed talle on. Ta tundub oma sorakil salkudega üsna rahul olevat.
Ja sinna pole võimalik midagi parata. Ja juuksed juusteks.
Kuid pesemata naised....prrrr. Üks ka selline nooruke naine, no tegelikult mis nooruke see 27 ikka niiväga enam on, sain temaga kokku möödunud aasta aprillis, ka üks blond ja sorakil. Ning issand kuidas ta lehkas pesematuse järele.
Ma olin täitsa üllatunud sellest, et ise veel meediku naine, aga haiseb saja meetri peale nagu pesemata rott. Mantel täis küüneviha ja kopituse lehka, saapad räämas, käed lohakil...
Kohutav, kohutav.
Mul noorem poeg ütles ühe tuttava kohta: "Tädi A lähedal ei saa üldse olla, sest ta haiseb kogu aeg nii pahasti, emme, kas ta ei oska vannis käia?" Ja seda ütles viie-aastane laps!!!
Ega asjata öelda kahte asja - pesemine on inimväärikuse kõige esimene reegel ning juuksed näitavad inimese tervislikku seisundit. Nende naiste puhul .. prrr ma mõtlesin, kuidas nende mehed nendega koos on ja mis seiundis nende tegelik tervis on?
Aga paduõena ma ütlen, et väga paljudel inimestel ning eriti naistel on pesemisega mingi teema. Miks ei tea.
Juhinduvad nad väitest, et laisad pesevad, virgad sügavad?
Jube tegelt.
Aga sedasi siis tänaseks...

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...